Kuldsõstar (Ribes aureum)

See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. USA andmetel jaguneb see liik kolmeks.
1) Ribes aureum var. aureum - levinud enamjaolt Lääne pool
2) Ribes aureum var. gracillium - levinud California osariigis (enamjaolt mere ääres)
3) Ribes aureum var. villosum - levinud kesk ja kirde-põhja osas
Arvata võib, et meil on levinud 1 ja 3 alaliik ja selle sordid.

Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Eestis on viimastest olemas ´Räpina 1´, ´Räpina 2´, ´Räpina 3´, ´Laila´. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks)

Viljad on kollased kuni violettmustad kerajas ´Räpina3´ või ovaalsed ´Laila´. Viljad sisaldavad suhkrut, C-vitamiini ja A-vitamiini. Saak saab valmis Juulis-augustis.
Veel teemal Läti ja kuldsõstar:
Lätis Salaspilis botaanikaaias on kollektsioonis 12-13 sorti kuldsõstraid. Kirjanduse põhjal tuleks esile tõsta 3 sorti: ´Trijohgramovaja´ja ´Salut´ - peale nime ja mainimise ei tea ma neist rohkem. Sort ´Laila´ peaks küll juba tuttavam olema paljudele. Selle sordi aretas Mara Eglite ja saagikus on kuni 11 kg põõsalt.