Astelpaju (Hippophae)

Esmapilgul tundub teema üksluine. Aga tegelikult on antud maailm ka rikkalik.

Astelpaju kuulub hõbepuuliste (Elaeagnaceae) sugukonda. Nad on heitlehised põõsad või madalad puud. Võrsed on asteldega. Lehed on rohekashallikad kuni hallikad lineaalsüstjad. taimed on kahekojalised. Vili luuviljataoline, mahlaka viljaga ja värvus kuldkollane kuni oranz. Marjad sisaldavad palju C-, E- ja ka A-vitamiini. Muide marjad sisaldavad C-vitamiini 10-15 korda ´rohkem kui sidrun. Paljundatakse seemnest (tuleb valdavalt isastaimi), juurevõsust (alati pole kindel, kas emas või isastaim) ja pistoksaga (kindlaim viis).

Ravimivahendina on leidnud marjad mainimst juba 800 aasta e.m.a. Taim taasavastati laiemalt 1930 aastate Venemaal. Liikide areaal on Lõuna-euroopast kuni Vaikse Ookeani. Kasvab mägedes kuni 4000 meetri kõrgusel.

Noorelt kiirekasvuline. valgusenõudlik. mullastiku suhtes vähenõudlik. talub hästi kärpimist. Emastaimede suhe võrreldes isastaimedga võiks olla 5-10 emastaime ühe isastaime kohta.

Parimad sordid: ´Avgustika´, ´Botanitsekaja´, ´Botanitseskaja Ljubiteskaja´ jne.

Liigid maailmas koos alaliikidega:

* Hippophae rhamnoides

- subsp. rhamnoides

- subsp. turestanica

- subsp. sinensis

- subsp. wolongensis

- subsp. mongolica

* Hippophae salicifolia

* Hippophae tibetana

* Hippophae gyantsensis

* Hippophae neurocarpa

- subsp. neurocarpa

- subsp. stellatopilosa

* Hippophae goniocarpa

* Hippophae litangensis