Tuesday, December 22, 2009

Müntide test

Sain mõned päevad tagasi müntide testitulemused kätte.

Esmalt mündid, mis on mu kollektsioonis:
Mentha * gracilis ´Crispa´ - väärismünt ´Crispa´
Mentha * gracilis ´Variegata´ - väärismünt ´Variegata´
Mentha schmitiana ´Red´
Mentha ´Blue Palsam´
Mentha ´Ginger Mint´
Mentha ´Lemon´
Mentha ´Lime´ .
Mentha ´Micham´ - Münt ´Micham
Menth ´Black beauty´
Mentha ´Asian´
Mentha ´taschkentin`
Mentha ´Golden Mint´
mentha ´Chocomint´
Mentha piperita – piparmünt
Mentha sp. – villane münt
Mentha longifolia ´Variegata´


Siin on tabel lõhna ja maitseomadustega. Ainult maitseomadustega ei tasu 100% tõeks võtta.



Ja lõpuks fakte piparmündi kohta.
1.Münt on väga värske ja puhta maitsega. Eestis tuntakse eeskätt piparmünti, mis on parim värskena. Sobib lamba- ja ulukilihaga. Üldjuhul ei kasutata koos teiste ürtidega. Valuvaigistava ja põletikuvastase toimega.
2. Münt sisaldab magneesiumi, C- ja A-vitamiini.
3.Piparmünt ladina keeles Mentha piperita pärineb Inglismaalt.
4. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest 40-70% moodustab mentool ja 10-25% mentoon. Kõige rohkem eeterlikke õlisid on õites (6%) ja lehtedes (3%). Lehtedes on veel triterpeene, betaiini, flavonoide, karotiini ja parkaineid, mis kõik kokku annavad taime raviomadused.
5. Kodumaaks peetakse Hiinat
6. Sugukond: Huulõielised, Labiatae
7. Piparmündi päritolu on siiani jäänud saladuseks, kuid ta on teada juba kaua. Kuivatatud oksi on leitud 1. a.t. Egiptuse püramiididest.

NB! tabelist välja lugeda nii: väiksem arv näitab paremat paremat tulemust. Antud tabel on kokku pandud 7 inimese testimise poolt.

Friday, December 18, 2009

Söödav kuslapuu (Lonicera edulis)


Söödava kuslapuu (Lonicera edulis) marjad avavad marjahooaja. Nad on esimesd, mida 2-1 nädalat enne maasikat maiustada saab. Juba 1909.a. soovitas Mitshurin neid aias kasvatada. On leidnud, et marjad avaldavad positiivset mõju inimese bioväljale. Rahvameditsiinis kasutatakse marju kusepõie haiguste, maksakahjustuste ja kehvveresuse raviks. Lehtedest ja õitest keedetud teega kuristatakse haiget kurku ja ravitakse nahahaigusi. Noortest võrsetest valmistatud teega võib loputada juukseid (pidi aitama juuste väljalangemise vastu) .
Looduses kasvab söödav kuslapuu Kaug-Idas, Kamtshatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel. Armastab kasvada jõgede kallastel ja soode servades (seega lemmikkohad on suhteliselt niisked). Alustab õitsemist aprillis, paremaks viljastamiseks peaks aias olema 2..3 põõsast erinevast sordist. Marjad meenutavad pisut sinikaid (mustikaid) - rohkem või vähem pikergused tumesinised vahakirmega kaetud marjad. Maitse on omapärane, meeldiv.
Kasvukoht võiks olla päikseline, mitte kuiva ning liivase pinnasega. Muld peaks olema kergelt happeline kuni neutraalne. Söödav kuslapuu aeglase kasvuga, täiesti külmakindel, õiepungad taluvad kuni - 8 C. Pealegi õitseb kuslapuu kuni kuu aega, selle tõttu saak ei hävine öökülmade tõttu kunagi täielikult. Noori põõsaid lastakse esimesed 5...7 a rahulikult kasvada. Neid ei kärbita ega harvendata. Marju kannab eelmise aasta juurdekasvudel. Alates 7..8-st aastast tuleb põõsast igal aastal vanu oksi välja lõigata. Soovitatakse sügist põõsa lõikukst. Põõsaste vahekaugus üksteisest peaks olema 1,5 m ja ridade vahel peaks olema 2,5 m. Valminud marjad kipuvad pudenema. Korjatud marjad seisavad vaid 1...3 päeva. Marju kasutatakse külmetatult, kuivatatult ja mahla (kahjuks kogus siiski väike). Mahlaga saab värvida zheleesid, veine, limonaade.

Polllis on katsetuses üle 40 sordi ja aretise. Siiski meie muutlik ilm teeb liiga, kuna mõnel soojal talvel on hakanud õitsema.

Thursday, December 10, 2009

Dendropark

Siia tuleb kunagi dendropark. Praegu on see metsamaa all aga tulevikus on mõttes muuta see pargiks. Pindla on 1,2-1,5 ha kandis, mis on mul mõttes haruldaste liikidega taimestada. Aga nüüd pildid.

Seda kohta kutsun ma kahe mäe vahel. See auk on muide vana kolhoosi aegne siloauk.

Siin on siis tee, mis viib sireliaiani, mis asub ees kaugemal põllu peal.

Puhastatud metsatee

Kui veel laiemalt puhastada lisaks saab varsti istutada taimi.

See on muide Jaapani krüptomeeria taim. Loodan, et mõni taim 15 peab ka vastu ja tulevikus on võimalik külastajatele näidata.


Sunday, December 6, 2009

Kuidas sai käidud Tallinna Botaanikaaias ... 04.12.2009







Sai käidud mõned päevad tagasi Eesti Dendroloogia Seltsi koosolekule aga enamus aega läks küll ära avamaa kollektsioonides. Tänud veel Liina Timmermannile ja ta mehele, et andsid võimaluse näha ka muud kui Lõuna-Eestit. Veel oli kaasas Kaie Ein Järvselja taimla juhataja. Aga nüüd pildid.