Ebaküdoonia (Chaenomeles)

Ebaküdoonia (Chaenomeles) kuuluvad roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Põõsad soojemas kliimas kasvavad kuni 2,5 meetrit kõrged. Kuna põõsad pole täielikult külmakindlad siis Eestis on eelistatud madalakasvulised sordid ja liigid. Õiepungad, millest arenevad õied, on eelmise aasta võrsete peal ja võivad olla oranzpunased, punased, roosad ja valged. Esineb ka pooltäidis ja täidisõielisi sorte. Õied on dekoratiivsed. Vili tihe hapu ja rahvakeeles kutsutakse "Põhjamaa sidrun". Viljad sisaldavad happeid 3,8-7,2%, C-vitamiini 100 mg% ja suhkruid 1,7 -3,2%. Viljade C-vitamiini sisaldus tõuseb vastavalt sellele kui valmis vili on (nagu kibuvitsal).


Liigid: Looduslik areaal Hiinas ja Jaapanis
* Kataia ebaküdoonia (Chaenomeles cathayensis)
* Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) syn. (Chaenomeles maulei) - madal ebaküdoonia, näsaline ebaküdoonia
* Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) syn. (Chaenomeles langenaria)
* Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles * superba) - ka Värd-ebaküdoonia


Sordid ja aretised:
* ´Cido´ - aretatud lätis 1951 aasta
* var. alba - valgeõieline sort
* ´Crimson and Gold´ (Clarke, 1939) - laiuv kuni 1 meetri kõrgune tihe põõsas. Tumepunased lihtõied kuldkollaste tolmukatega.
... jne. Palju sorte ei oskagi öelda.

Liigid on päikeselembelised. Muld on vähenõudlik, kuid eelistab vettläbilaskvat liivsavimulda.

Huvitav info:
* Kunagi peeti ebaküdooniat Jaapani õunapuuks ja Jaapani pirnipuuks