Mage sõstar (Ribes alpinum)

Kuni 1,5 m kõrgune peenikeste ja rohkesti hargnevate võrsetega põõsas. Viljad on söödavad aga maitse on vilets. Levinud on üle kogu Euroopa. On külmakindel ja küllalt varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Laseb hästi kärpida. paljundatakse seemnest ja vegetatiivselt (pistokstest). On hea looduslik meetaim. Mage sõstra on rahvapärased nimetused on taikenpuu, imalmarjad, neitsisõstar.

Sordid:
* ´Schmith´ - madalaks hekiks hea põõsas. On ka Eestis saadaval.
* ´Aureum´- kollaseleheline sort. Eestis vist pole. Vana sort. Pilt on küll kunstiline ja interneti avarustest leitud aga peaks ettekujutuse andma küll.
* ´Green Jeans´, ´Green Mound´, ´Europa´ - Euroopas olemas aga Eestis kindlasti mitte.
* ´Compacta´, ´Nana´, ´Pumila´ - infot vähe, võivad olla sünonüümid eelmistega.

Haljasalade ja parkide meetaimed

See oli palju aega ennem inimese tulekust siia julma maailma. Mesilane on siin ilmas palju kauem olnud. Me maailm poleks pooltki nii rikkalik, kui poleks olemas mesilasi ja putukaid. Nüüd aga loen üles taimed, mis on mesinduse seisukohast olulisemad.

* Pappel, Haab - oluline õietolmutaim varakevadises ajas.
* Jalakas, Künnapuu - kevadine õietolmu- ja nektaritaim. Nektarit eritab vähe
* Vaher - hea meetaim (150-200 kg/ha). Kuna õitsemine langeb jahedale perioodile, see takistab täieliku vahtrakorjet.
* Remmelgas - hea meetaim (kuni 150 kg/ha), varakevadel ka oluline õietolmutaim.
* Tamm - õietolmutaim. Nektarit eritab vähe
* Leeder - kuna antud taime nektarieritus väike siis on vähetähtis taim mesinduse seisukohast
* Kukerpuu - hea meetaim ja mesilased külastavad neid suhteliselt hästi.
* Pihlakas - meeproduktiivsus kuni 40 kg/ha. Keskmine meetaim
* Viirpuu - andmed puuduvad aga mesilased külastavad õisi suheliselt meelsasti
* Hobukastan - meeproduktiivsus 20-25 kg/ha. Kuna nektar sisaldab 60% suhkrut siis on mesilastele raskesti kättesaadav
* Magesõstar - hea meetaim (50-90 kg/ha)
* Läätspuu - hea meetaim (100-125 kg/ha)
* Jaapani ebaküdoonia - meeproduktiivsus 250 kg/ha juures
* Kontpuu - head meetaimed, eriti Siberi kontpuu
* Enelad - meeproduktiivsus 30 kg/ha kandis ja mesilased külastavad õisi meelsasti
* Amuuri korgipuu - õitseb juuni II pool. Meeproduktiivsus 250 kg/ha.
* Läikiv tuhkpuu - meetaim 100-150 kg/ha
* Liguster - meeproduktiivsus 70-110 kg/ha
* Pärn - head meetaimed kuni üle 200 kg/ha. Sagedane vihm rikub meil saagikorje ära.
* Sarapuu - väga tähtis varakevadine õietolmutaim
* Lepp - varakevadine õietolmutaim
* Arukask - õietolmutaim

Hiibapuu (Thujopsis dolabrata)

Hiibapuu kasvab Jaapani mägedes 400-2000 m kõrgusel üle merepinna niisketes ja jahedates orgudes. Euroopasse toodi 1853 aastal. Kodumaal kasvab keskmise kõrguse puuna. Euroopas aga peamiselt puukujulise põõsana. Kodumaal kasutatakse vähesel määral puidu saamiseks. Kuiva puidu erikaal 0,37-0,45. Hiibapuu on lähedane sugulane elupuule.

Võrsed laiad, lapikud. Okkad soomusjad, lamedad, pealt läikivad rohelised. All laiad sinaksvalged õhulõheribad.

Hiibapuu eelistab niiskemaid muldi ja suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju. Samuti tuleks valida tuulevaikne koht.

Levinuimad sordid:
1) ´Aurea´- kuldkollane lehestik. 1866 a. Olemas kollektsioonis
2) f. hondai - tihedam ja väiksemate soomustega algliigist
3) ´Nana´ - 0,6 m kõrge igihaljas kääbusvorm. 1861 a. Olemas kollektsioonis. Müüb nt. Tartu puukool
4) ´Variegata´ - valgekirjude laikudega okaspõõsas. 1859 a.

Hiibapuu teistes keeldes:
1) saksa keel: Hiba-Lebenbaum
2) ´türgi keel: Yalanci mazi

Teel Kanadasse OM-le

Ei ole palju aega enam kui pilgud on pööratud Kanadasse, kus toimuvad Olümpiamängud. Aga sport hetkel pole oluline vaid see, mis puu on Kanada lipu peal. Selleks on vaher (mitte harilik vaher). Kanada rahvuspuu on Suhkruvaher (Acer saccharum). Ta kasvab 25 kõrguseks ja suuremad tüved on läbimõõduga kuni 1,5 m. Sellelt puult saadud mahla suhkrusisaldus võib olla kuni 7,5% (enamasti 2,5% juures). Kanada annab maailmale üle 2/3 vahtrasiirupi toodangust. Levikala on idapoolne ja keskosa Põhja-Ameerikast

Puu võib elada kuni 400 aastat vanaks. Kliimatsoon on -23 kuni -29 kraadi C alusel. Sügisel lehed kollakasoranzid kuni sarlakpunane. Puidu on keskmine tihedus on 750 kg/m3 . Puit on kõva ja löökikestev. Tõeline vääris ja mahlapuu.

Kuldsõstar (Ribes aureum)

See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. USA andmetel jaguneb see liik kolmeks.
1) Ribes aureum var. aureum - levinud enamjaolt Lääne pool
2) Ribes aureum var. gracillium - levinud California osariigis (enamjaolt mere ääres)
3) Ribes aureum var. villosum - levinud kesk ja kirde-põhja osas
Arvata võib, et meil on levinud 1 ja 3 alaliik ja selle sordid.

Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Eestis on viimastest olemas ´Räpina 1´, ´Räpina 2´, ´Räpina 3´, ´Laila´. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks)

Viljad on kollased kuni violettmustad kerajas ´Räpina3´ või ovaalsed ´Laila´. Viljad sisaldavad suhkrut, C-vitamiini ja A-vitamiini. Saak saab valmis Juulis-augustis.
Veel teemal Läti ja kuldsõstar:
Lätis Salaspilis botaanikaaias on kollektsioonis 12-13 sorti kuldsõstraid. Kirjanduse põhjal tuleks esile tõsta 3 sorti: ´Trijohgramovaja´ja ´Salut´ - peale nime ja mainimise ei tea ma neist rohkem. Sort ´Laila´ peaks küll juba tuttavam olema paljudele. Selle sordi aretas Mara Eglite ja saagikus on kuni 11 kg põõsalt.

Sammasõunapuud

See oli möödunud suvel kui mu puukooli (Rebase talu puukooli) külastas üks aiandushuviline. Ma näitasin kaugemalt ühte tokki ja palusin ära arvata millega on tegu. See oli sammasõunapuu. See oli see sama puuke, mis kasvab 2-3 m kõrguseks ja pookida tugevakasvulisele alusele.

Sammasõunapuude alguseks peetakse 1964 aastat kui lätlane K. Lapins Kanadas leidis huvitava pungavarjatsiooni. Nüüd on üle maailma nende puude aretus tugevasti edasi arenenud. Arvestada ainult, et Lääne-Euroopa sordid ei pea Eestis hästi vastu. Seal on nad levinud baleriinõunapuu nime all. Eestis tuleb tuleb vaada Läti ja Venemaa poole, sest sealsed sordid peavad meil paremini vastu.Sortidest tasub eelistada sorte:
´Maipole´ (Parem kompott kui ´Dolgo´-l, pildil ´Maipole´ kompott)
´Arbat´ - Aretatud Moskavas. Sügissort, koristada septembri lõpus. tarbimisaeg oktoober-detsember. Vili keskmine u. 100 g, punasetriibuline, hapukasmagus. Kärntõvekindel.
´Ilma´ja ´BC 25-20´ - head talveõunad

Venemaal on tuntud sordid ´Arbat´, ´Dialog´, ´Ostankino´, ´President. Lätis on aretised, mis võiks kunagi siin ka olla (vähemalt parimad): ´KV -29´, ´KV-19´ + teised KV aretised ja mõned D algusega aretised: ´D 3-94-2´, ´D 7-94-20´.

Lõpetuseks see puuke sobib väikessse aeda õunapuuks, konteinertaimena terassile (arvatavasti peab talveks ettevalmistama) või siis hekina rivis istutatult teatud vahedega.

Salix cinerea ´Tricolor´ - huvitav paju

Salix cinerea `Tricolor` - tuhkur paju `Tricolor` lehed rohelise-valge-roosakirjud. Noored ja 2 aastased võrsed on hallid. täiesti külmakindel. Tsooni 4 taim. Sobivad hästi vesised pinnad. Looduslik elupaik on rabad ja sood. Urvad 2-4 cm pikkused. Nagu paljud pajud on ka tema tähtis meetaim kevadel. Nagu paljud pajud on ka sel liigil rohkesti hübriide teiste pajudega. Antud sort on pärit saksamaalt umbes 1778 aastast.