Haljasalade ja parkide meetaimed

See oli palju aega ennem inimese tulekust siia julma maailma. Mesilane on siin ilmas palju kauem olnud. Me maailm poleks pooltki nii rikkalik, kui poleks olemas mesilasi ja putukaid. Nüüd aga loen üles taimed, mis on mesinduse seisukohast olulisemad.

* Pappel, Haab - oluline õietolmutaim varakevadises ajas.
* Jalakas, Künnapuu - kevadine õietolmu- ja nektaritaim. Nektarit eritab vähe
* Vaher - hea meetaim (150-200 kg/ha). Kuna õitsemine langeb jahedale perioodile, see takistab täieliku vahtrakorjet.
* Remmelgas - hea meetaim (kuni 150 kg/ha), varakevadel ka oluline õietolmutaim.
* Tamm - õietolmutaim. Nektarit eritab vähe
* Leeder - kuna antud taime nektarieritus väike siis on vähetähtis taim mesinduse seisukohast
* Kukerpuu - hea meetaim ja mesilased külastavad neid suhteliselt hästi.
* Pihlakas - meeproduktiivsus kuni 40 kg/ha. Keskmine meetaim
* Viirpuu - andmed puuduvad aga mesilased külastavad õisi suheliselt meelsasti
* Hobukastan - meeproduktiivsus 20-25 kg/ha. Kuna nektar sisaldab 60% suhkrut siis on mesilastele raskesti kättesaadav
* Magesõstar - hea meetaim (50-90 kg/ha)
* Läätspuu - hea meetaim (100-125 kg/ha)
* Jaapani ebaküdoonia - meeproduktiivsus 250 kg/ha juures
* Kontpuu - head meetaimed, eriti Siberi kontpuu
* Enelad - meeproduktiivsus 30 kg/ha kandis ja mesilased külastavad õisi meelsasti
* Amuuri korgipuu - õitseb juuni II pool. Meeproduktiivsus 250 kg/ha.
* Läikiv tuhkpuu - meetaim 100-150 kg/ha
* Liguster - meeproduktiivsus 70-110 kg/ha
* Pärn - head meetaimed kuni üle 200 kg/ha. Sagedane vihm rikub meil saagikorje ära.
* Sarapuu - väga tähtis varakevadine õietolmutaim
* Lepp - varakevadine õietolmutaim
* Arukask - õietolmutaim