Müntide test

Sain mõned päevad tagasi müntide testitulemused kätte.

Esmalt mündid, mis on mu kollektsioonis:
Mentha * gracilis ´Crispa´ - väärismünt ´Crispa´
Mentha * gracilis ´Variegata´ - väärismünt ´Variegata´
Mentha schmitiana ´Red´
Mentha ´Blue Palsam´
Mentha ´Ginger Mint´
Mentha ´Lemon´
Mentha ´Lime´ .
Mentha ´Micham´ - Münt ´Micham
Menth ´Black beauty´
Mentha ´Asian´
Mentha ´taschkentin`
Mentha ´Golden Mint´
mentha ´Chocomint´
Mentha piperita – piparmünt
Mentha sp. – villane münt
Mentha longifolia ´Variegata´

Siin on tabel lõhna ja maitseomadustega. Ainult maitseomadustega ei tasu 100% tõeks võtta.



Ja lõpuks fakte piparmündi kohta.
1.Münt on väga värske ja puhta maitsega. Eestis tuntakse eeskätt piparmünti, mis on parim värskena. Sobib lamba- ja ulukilihaga. Üldjuhul ei kasutata koos teiste ürtidega. Valuvaigistava ja põletikuvastase toimega.
2. Münt sisaldab magneesiumi, C- ja A-vitamiini.
3.Piparmünt ladina keeles Mentha piperita pärineb Inglismaalt.
4. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest 40-70% moodustab mentool ja 10-25% mentoon. Kõige rohkem eeterlikke õlisid on õites (6%) ja lehtedes (3%). Lehtedes on veel triterpeene, betaiini, flavonoide, karotiini ja parkaineid, mis kõik kokku annavad taime raviomadused.
5. Kodumaaks peetakse Hiinat
6. Sugukond: Huulõielised, Labiatae
7. Piparmündi päritolu on siiani jäänud saladuseks, kuid ta on teada juba kaua. Kuivatatud oksi on leitud 1. a.t. Egiptuse püramiididest.

NB! tabelist välja lugeda nii: väiksem arv näitab paremat paremat tulemust. Antud tabel on kokku pandud 7 inimese testimise poolt.

Söödav kuslapuu (Lonicera edulis)

Söödava kuslapuu (Lonicera edulis) marjad avavad marjahooaja. Nad on esimesd, mida 2-1 nädalat enne maasikat maiustada saab. Juba 1909.a. soovitas Mitshurin neid aias kasvatada. On leidnud, et marjad avaldavad positiivset mõju inimese bioväljale. Rahvameditsiinis kasutatakse marju kusepõie haiguste, maksakahjustuste ja kehvveresuse raviks. Lehtedest ja õitest keedetud teega kuristatakse haiget kurku ja ravitakse nahahaigusi. Noortest võrsetest valmistatud teega võib loputada juukseid (pidi aitama juuste väljalangemise vastu) .
Looduses kasvab söödav kuslapuu Kaug-Idas, Kamtshatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel. Armastab kasvada jõgede kallastel ja soode servades (seega lemmikkohad on suhteliselt niisked). Alustab õitsemist aprillis, paremaks viljastamiseks peaks aias olema 2..3 põõsast erinevast sordist. Marjad meenutavad pisut sinikaid (mustikaid) - rohkem või vähem pikergused tumesinised vahakirmega kaetud marjad. Maitse on omapärane, meeldiv.
Kasvukoht võiks olla päikseline, mitte kuiva ning liivase pinnasega. Muld peaks olema kergelt happeline kuni neutraalne. Söödav kuslapuu aeglase kasvuga, täiesti külmakindel, õiepungad taluvad kuni - 8 C. Pealegi õitseb kuslapuu kuni kuu aega, selle tõttu saak ei hävine öökülmade tõttu kunagi täielikult. Noori põõsaid lastakse esimesed 5...7 a rahulikult kasvada. Neid ei kärbita ega harvendata. Marju kannab eelmise aasta juurdekasvudel. Alates 7..8-st aastast tuleb põõsast igal aastal vanu oksi välja lõigata. Soovitatakse sügist põõsa lõikukst. Põõsaste vahekaugus üksteisest peaks olema 1,5 m ja ridade vahel peaks olema 2,5 m. Valminud marjad kipuvad pudenema. Korjatud marjad seisavad vaid 1...3 päeva. Marju kasutatakse külmetatult, kuivatatult ja mahla (kahjuks kogus siiski väike). Mahlaga saab värvida zheleesid, veine, limonaade.

Polllis on katsetuses üle 40 sordi ja aretise. Siiski meie muutlik ilm teeb liiga, kuna mõnel soojal talvel on hakanud õitsema.

Dendropark

Siia tuleb kunagi dendropark. Praegu on see metsamaa all aga tulevikus on mõttes muuta see pargiks. Pindla on 1,2-1,5 ha kandis, mis on mul mõttes haruldaste liikidega taimestada. Aga nüüd pildid.

Seda kohta kutsun ma kahe mäe vahel. See auk on muide vana kolhoosi aegne siloauk.

Siin on siis tee, mis viib sireliaiani, mis asub ees kaugemal põllu peal.

Puhastatud metsatee

Kui veel laiemalt puhastada lisaks saab varsti istutada taimi.

See on muide Jaapani krüptomeeria taim. Loodan, et mõni taim 15 peab ka vastu ja tulevikus on võimalik külastajatele näidata.

Kuidas sai käidud Tallinna Botaanikaaias ... 04.12.2009

Sai käidud mõned päevad tagasi Eesti Dendroloogia Seltsi koosolekule aga enamus aega läks küll ära avamaa kollektsioonides. Tänud veel Liina Timmermannile ja ta mehele, et andsid võimaluse näha ka muud kui Lõuna-Eestit. Veel oli kaasas Kaie Ein Järvselja taimla juhataja. Aga nüüd pildid.

Metsviinapuu ´Star Shower´

See on üks huvitav taim. Nagu metsviinapuu ikka aga lehed on kirjud. Mujal lisaks antud sordinimele liigub ka ´Monham´ nime all. Viimasel ajal on antud sort ka EESTIS liikuma hakanud.

Verev sõstar, mis kirjude lehtedega ja punase õiega

Siin on siis üleval pildid, mis võiks paljudsid huvitada. Vereva sõstra (Ribes sanguineum) ´Scarlet variegata´ - on üks ja huvitav taim. On karta, et paljudes kohtades eestis ei pea vastu aga on väga huvitav. Siin on siis pildid selle taime kohta. Antud taim kasvab Rebase talu puukooli dendroaias valgamaal.

Lisaks infot selle taime kohta. Taim pärineb Põhja-Ameeriast Kuna pole külmakindel siis ei tasu istutada tuulisesse külma kohta. Antud liigil on olemas ka punasemate ja ka valgete õitega sorte. samuti Lehevärvid võivad olla rohelised, siis kirjud ja kollased. Eesti denroloogid peavad verevat sõstard külmahellaks aga ma usun kohtades kus on lund peab ka see liik ka paremini vastu. Taimehulludele peaks see taim sobima.

Meenutus denroloogia seltsi suvepäevast 2009 aastal augustis

See pilt on tehtud Ira Meistri aias. Pildil kaks vasakpoolset inimest on Liina Timmermann ja tema kõrval Liina oja, siis näitab Ira oma taimi ja vaatavad teised huvilised

See pilt on tehtud Sangaste pargis. Kõige parempoolsem on hr. Kasesalu, siis edasi on Alvar Peterson RMK Tartu puukoolist, teisel pool rohelise T-särgiga Aino Aaspõllu.

Siin on siis meie pesa ööbimiskoht - Nuustaku puhkemajad Väikese munamäe jalamil.

See on üks kuusk - üks suur kuusk. Kui ma nüüd ei eksi siis oli kõrgus mis mõõdeti üle 33 m ja tüveümbermõõt oli minu arust väga suur.

Siin maitseb Kaie Ein mustikaid ´Rebase talus (Vasakul pool)

Sellel pildil näitan kuidas paljundan pookimise teel. Pildil on paremalt Kaie ein, siis mina, Väino Talv ja viljapuude alal kuru Jaan Kivistik isiklikult.

Esiplaanil on pildil heino kiik - enamusele on ta kirjanik aga dendroloogidele auväärne härra denroloogia maailmas

Kohal oli ka usun paljudele teada Andres Vaasa

Siin on üks huvitav vaatepilt - Pildil on Jaak Eensalu, kes kasvatab avamaal Arula kandis viinapuu istandik. Kõik olid natuke üllatunud, et nii on ka võimalik

Enda tänud Eesti Dendroloogia seltsile, et oli võimalik korrladada "suvepäevad 2009" valgamaal

6-8 augustil toimusid dendropäevad valgamaal. Siin suured tänud Aino Aaspõllule, Alvar Petersnile, Andres Vaasale, Munamäe puhkemajadele, Marguse puhkekeskusele, Silva pubile (viimastele hea toidu pakkumise eest. Sai külastatud tehvandi 90m Hüppetorni, Jaak Eensalu viinapuu istandiku, Rebase talu dendoaeda, mõõtetud sai üle Tsuura kuusk (kahe haruline kuusk ühe haru ümbermõõt oli umbes 290 ja teine 280 umbes. Kõrguseks mõõteti 36 meetrit, läbimõõt juurepealt üle 4 meetri). Teise päeva hommikul kohtusime Sangaste pargis kus nägime nn. umbes 15 m kõrgust kalopaanaksit, jalutasime kuradipuu võsas ja nägime metsistunud haberoodset vahtra võsa. Sangaste tolm taldalt pühitud liikusime edasi Keeni mõisa juurde kus lisaks mõisale külastasime veel edna Kõivu aeda. Edasi liikusime Harimäele, kus paljud nautisid vaadet üle maastiku. Sealt edasi Käärikule, kus nägime ilusaid frasri nulgusi ja suurt pikka ja sihvakat hiina papplit. Käärikult edasi vaatasime kuidas kasvavad korgitammed, mis tegelikult on korgipuud. Sealt edasi käisime Bergi jälgedes valgepööki vaatamas. Õhtul toimus ööbimiskohas viktoriin piknikuga. Viimane päev algas Ira Meistri aias kus ta jutustas oma taimedest ja nende saamise ajaloost. Need inimesed kes veel jäid peale selle tutvusid Otepää Kirikuga jalutatud sai Otepää linnamäele pühasse paika. Sealt edasi seitsmekesi Pühajärvele ... uudistama mida huvitavat seal vaadata oli. .... Need olid rasked päevad mulle kui organiseerijale aga andsid palju tunnustust, et nii et nüüd kui aega ... laiendan oma kollektsiooni edasi. Eks tulevikus panen ka mõned pildid mälestuseks.

See loodus Lõuna-Eestis

Pilt on tehtud looduses oma kodu lähedal. Pilt on tehtud eelmise aasta detsembris (kui ma ei eksi).

Igihaljas Virgiinia kikkapõõsas (Paxistima canbyi)

See on üks tore madal põõsas. Sain selle ise Järvseljalt ja on jube lihtne ise paljundada. Panin tähele sel aastal võib anda mõõdukalt juurevõsu. On selline nahkjate lehtedega talvel natuke pronksja tooniga igihaljas lehtpõõsas. Kõrgus võib olla mitte rohkem kui 40-50 cm. Pigem laiuv põõsas. On meil nagu ka Põhja-Aamerika idapoolsemas osas põhja pool võiks öelda täiesti külmakindel kuna Lõuna-Eestis vähemalt on lund mis kaitseb taimi külma eest. Saab kõige paremini paljundada pistoksast ja haljaspistikust. Võtab sama hästi juuri alla nagu Alberti kuslapuu (Lonicera albertii) või kui must sõstar (Ribes nigrum). Kulub see taim (Celastraceae) sugukonda. Näiteks kuulub sama sugukonda ka meil ronitaimest Tselaster. Õied on pisikesed roosakad ja mitte silmapaistvad. Muide inglise keeles on tal uhke nimi "Mountain Lover" - nn. Mäe armastaja. Kas pole mitte armas.