Tööd, mis mõttes ... ja tahaks ellu viia osaliselt sellel aastal.
1. Kasvuhoone-tunneli ehitamine 120 m2
2. Dendropargi 1,1 ha metsa vähemalt osaline puhastamine ja haruldaste puude ja põõsaste istutamine
3. Üks suur haljastus on ka vist tulekul.
... suuri asju rohkem mõttes pole aga väikeseid asju mida vaja teha, et siiani tehtud tööd korras hoida on hulgim
Friday, March 26, 2010
Wednesday, February 10, 2010
Toompihlakas (Amelanchier)
Toompihlaks kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Perekonnas on üle 25 liigi pluss alaliigid. Enamik on pärit Põhja-Ameerikast. Ainult 1-2 liiki eri andmetel on pärit Aasiast.

Toompihlakad on 5-6 m kõrgused põõsad. Õitsevad kevadel möödunud aasta puidul kobaras. Õied lõhnavad ja enamsti tolmendavad õisi mesilased. Viljad valmivad juulis-augustis. Marjad on sinkjasmustad. Maitselt marjad on magusad isegi lääged (oleneb liigist). Suur osa aretisi ja sorte on aretatud toompihlaka kodumaal Kanadas. Toompihlakas hübridiseerub küllalt kergsti pihlakaga, viirpuuga ja õunapuudega. Karmi kliimaga aladel on toompihlakas oluline viljapuu.

Liigid:
* Euroopa toompihlakas (A. rotundifolia) - ainuke liik euroopast. Saaki annab vähe ja on eelkõige ilupõõsas
* Aasia toompihlakas (A. asiatica) ja A. sinica - väga sarnased liigid, mis on ainukesed liigid Aasiast.
* Tähk-toompihlakas (A. spicata) - Põhja-Ameerikast sisse toodud liik, mis on väga hästi kohastunud siinse kliimaga ja on mõnes kohas juurevõsude abil metsistunud. Viljad väikesed ja on eelkõige hea looduslik söök lindudele.
* Kanada toompihlakas (A. canadensis) - juurevõsu andev madala saagikusega liik.
* Lepalehine toompihlakas (A. alnifolia) - 4-6 meetri kõrgune põõsas. Talub temperatuure -50 kraadi. Viljad kerajad, mahlakad, mustad. Saagikas (u. 5-6 kg /põõsa kohta).
* lamarcki ehk suureõieline toompihlakas (A. lamarckii) - on kanada ja sileda toompihlaka looduslik aretis. Õied natuke suuremad kui testel liikidel. Viljad suured, magusad ja mahlased.
* Sile toompihlakas (A. laevis) - liik, mis ei moodusta juurevõsa. Õitseb rikkalikult.
* Florida toompihlakas (A. florida) - 2-6 m kõrgune põõsas. Liik on pigem dekoratiivne kui marjapõõsas. Viimase liigi ristand Sorbus scuplina- ga on andnud hübriidi Amelosorbus Jackii.
* Väheõieline toompihlakas (A. oligocarpa) - kuni 2 m kõrgune põõsas.
Teised liigid on:
A. stolonifera, A. humilis, A. obovalis, A. utahhensis, A. arbora, A. oblongifolia, A. mucronata, A. glabra, A. sanguinea, A. amabilis ... jne.
Sordid:
Parimad sordid on ´Thiessen´ ja ´Northline´ - mõlemad olemas Eestis ja saadaval puukoolides.
Teised sordid on ´Honeywood´, ´Smoky´, ´Regent´, ´Elisabeth´, ´Martin´, ´Paleface´, ´Sturgeon´, ´Success´
Monday, January 25, 2010
Astelpaju (Hippophae)
Esmapilgul tundub teema üksluine. Aga tegelikult on antud maailm ka rikkalik.
Astelpaju kuulub hõbepuuliste (Elaeagnaceae) sugukonda. Nad on heitlehised põõsad või madalad puud. Võrsed on asteldega. Lehed on rohekashallikad kuni hallikad lineaalsüstjad. taimed on kahekojalised. Vili luuviljataoline, mahlaka viljaga ja värvus kuldkollane kuni oranz. Marjad sisaldavad palju C-, E- ja ka A-vitamiini. Muide marjad sisaldavad C-vitamiini 10-15 korda ´rohkem kui sidrun. Paljundatakse seemnest (tuleb valdavalt isastaimi), juurevõsust (alati pole kindel, kas emas või isastaim) ja pistoksaga (kindlaim viis).
Ravimivahendina on leidnud marjad mainimst juba 800 aasta e.m.a. Taim taasavastati laiemalt 1930 aastate Venemaal. Liikide areaal on Lõuna-euroopast kuni Vaikse Ookeani. Kasvab mägedes kuni 4000 meetri kõrgusel.
Noorelt kiirekasvuline. valgusenõudlik. mullastiku suhtes vähenõudlik. talub hästi kärpimist. Emastaimede suhe võrreldes isastaimedga võiks olla 5-10 emastaime ühe isastaime kohta.
Parimad sordid: ´Avgustika´, ´Botanitsekaja´, ´Botanitseskaja Ljubiteskaja´ jne.
Liigid maailmas koos alaliikidega:
* Hippophae rhamnoides
- subsp. rhamnoides
- subsp. turestanica
- subsp. sinensis
- subsp. wolongensis
- subsp. mongolica
* Hippophae salicifolia
* Hippophae tibetana
* Hippophae gyantsensis
* Hippophae neurocarpa
- subsp. neurocarpa
- subsp. stellatopilosa
* Hippophae goniocarpa
* Hippophae litangensis
Saturday, January 23, 2010
Lõhikhortensia (Schizophragma)
Kuulub hydrangeaceae sugukonda. Hambulise servaga ovaalsed lehed, mis on kuni 15 cm pikad. Võib olla kuni 6 m ronitaim. Õied pisikesed valkjad kuni 25 cm läbimõõduga õisikud juulis. Kasvukohaks päike kuni poolvari. Tahab parasniisket huumusrikast mulda.
Hiinas kasutatakse juuri ja varsi meditsiinis. Parandab vereringet ja tugevdab lihaseid ja luid.
Paljundatakse poolpuitunud pistikutega, mis tehakse juulis (Pistik 4-5 cm pikk). Samuti seemnest, mis külvatakse varakevadel kasvuhoonesse ning seeme idaneb hästi.
Erinevatel andmetel 4-10 liiki ja lisaks veel erinevaid teisendeid.
Liigid:
* Eestis olemas:
1) Harilik lõhikhortensia (Schizophragma hydrangeioides) - pärit Jaapani mägedest. Mõned puukoolid müüvad sorte ´Moonlight´ ja ´Roseum´.
2) Schizophragma betulifolia - on Tartu botaanikaaias aga rohkem infot mul tema kohta pole.
* Hiinas olevad liigid: karta on Eestis pole
1) Schizophragma integrifolium + teisendid (var. integrifolium ja var. glacescens)
2) Sch. corylifolia
3) Sch. crassum + teisendid (var. crassum ja var. hsitaoanum)
4) Sch. elliptifolium
5) Sch. hypogalaucum
6) Sch. fauriei
7) Sch. molle
8) Sch. chocifenianum
9) Sch. melanocarpum
Friday, January 22, 2010
Pihlaka hübriidid Eestis ja mujal
* Toompihlaka ja pihlaka hübriid (Amelosorbus) - Looduslikult USA-s aga Tallinna Botaanikaaias olemas. Täpselt ei tea, mis liikide ristand. Üks ristand, mis olemas (Amelanchier alnifolia * Sorbus scopulina)
* Tuhkpihlaka ja pirnipuu ristand (Sorbopyrus auricularis) - antud taime kirjeldas esmakordselt botaanik Bauhin 1599 aastal. Teda on ka nimetatud "Bolwyller Pirn". Alguses aeglase kasvuga. Suhteliselt külmakindel. Viljad küpsevad augusti keskel. 

* Tuhkpuu (Cotoneaster melamocarpus) * Siberi pihlaka (Sorbus sibirica) hübriid - Sorbocotoneaster * pozdnjakovii - heitlehine väike põõsas. Valged õied mais, Vili punane ja külmakindel.
* Sorbocrategus - Pihlaka ja viirpuu ristand nn. viirpihlakas. Siia kuulub tuntud sort ´Granatnaja´. aretanud Mitšurin 1925 aastal. Puu 3-6 m kõrge. Üks väheseid sorte, mis viljub ka üksikuna. Sobib suuremate istandike rajamiseks.
* Sorbomalus - Pihlaka ja mariõunapuu ristand
* Sorbomespilus - Pihlaka ja astelpihlaka ristand
* Sorboaronia - Pihlaka ja aroonia ristand.
1) Sorboaronia alpina (Sorbus aria * aronia arbutifoila) 1809
2) Sorboaronia dippelii (Sorbus aria * aronia melanocarpa) 1870
3) Sorboaronia fallax (Sorbus aucuparia * aronia melanocarpa) 1878
4) sorboaronia hybrida (Sorbus aucuparia * aronia arbutifolia) 1786
5) siia kuulub ka pihlaka sort: ´Likernaja´
Thursday, January 21, 2010
Sinienelas (Sibiraea)
Terveservaliste lihtlehtedega kahekojalised põõsad. Lehed sarnanevad näsiniine lehega. Perekonda kuulub erinevatel andmetel 4-5 liiki. Oleneb sellest kas antud taim kuulub teisendina liigi alla või mitte.

On valguslembelised ja eelistavad raskemiad niiskemaid muldi. Väärib kasvatamist parkides ja haljasaladel üksikult kui ka rühmiti. Mulla ph võiks olla aluselisem. Samuti võivad lehed ja võrsed meeldida kitsedele, jne.
Liigid:
* Altai sinienelas (Sibiraea altaiensis) syn. (S. laevigata) - Põõsas 1-1,5 m kõrge põõsas. Võrsed püstised pruunid. Lehed sinalasrohelised kuni 10 cm pikkused. Õied valged, asuvad eelmise aasta külgharude tippudel. Õitseb mai lõpp kuni juuni algus. Antud liigile kuulub 2 teisendit.
1) var. altaiensis - siberist pärit
2) var. croatica - euroopast pärit teisend. Nimetatakse ka omaette liigina kroaatia sinienelas.
* Sibiraea tianschanica - pärit siberist ja Eestis kindalsti pole olemas
3) Sibiraea angustata - pärit Hiinast. Eestis pole
4) Sibiraea glaberrima - pärit Hiinast. Eestis pole
5) Sibiraea tomentosa - pärit Hiinast. Niisked kivised kohad. Looduslik areaal mägedes 3500-4000 m merepinnast.
Tuesday, January 19, 2010
Pärgenelas (Stephanandra)
Peeneoksalised lihtlehtedega heitlehised põõsad. Perekonnas on 5 liiki, mis pärinevad Ida-Aasiast.
Liigid:
* Lõhislehine pärgenelas (Stephanandra incisa) sün. (Step. flexuosa) - kuni 1-1,5 meetri kõrgune õrnade kaarjate looklevate okstega omapärane laiuv põõsas. Lehed rohelised kujult sarnased nt. magesõstra aga lehed sakilisemad. Sügisel lehed tumepruun-punased. Võrdlemisi külmakindel. Küllalt varjutaluv. Dekoratiivne. Antud liigi sordid on ´Crispa´, ´Bolonga´, Dart´s horizon´.

Antud liik jaguneb veel kolmeks:
1) Stephanandra incisa var. incisa
2) Stephanandra incisa var. macrophylla
3) Stephanandra incisa var. quadrifissa
* Tanaka pärgenelas (Stephanandra tanakae) - kuni 1-1,5 kõrgune kaaarjate võrsetega põõsas. lehed suuremad kui lõhislehelisel pärgenelal. Pärineb Jaapanist Honšu saarelt. Suhteliselt külmakindel (aga külmahellem kui lõhiseleheline pärgenelas)
Need esimesed 2 olemas Eestis.
* Stephanandra chinensis - Leviala Kagu ja Lõuna-Hiina 1000 - 1500 meetri kõrgusel merepinnast mägedes.
* Stephanandra gracilis
* Stephanandra nakatsuriparia - Viimaseid kolme pole Eestis kindlasti.
Subscribe to:
Posts (Atom)