Wednesday, April 4, 2012

Kevad tuleb vaikselt aga kindlalt

Tõeline kevad pole enam kaugel, sellepärast annan teada, et Rebase talu puukool jätkab kevadel uue hooga. Veel mõtlen pole kaugel aeg 5. mai, sest Siguldas lätis on suur taimelaat. Mul on mõttes sinna minna. Seniks ootan õiget tööaega.

Tuesday, March 20, 2012

No nii ... prantslased kohal

Täna õhtuks Cayeux firma võhumõõgalised jõudsid kohale. Natuke vara tulid aga pole viga. Esmalt lähevad lilla sisse ja siis potti kosuma seni kun imaha saab põhikohta istutada.



Friday, February 3, 2012

Siin on osa linke ja kohti, kust tasub istikuid muretseda:



Kohad, mis panevad südame kiiremini põkusma (heas mõttes)

Thursday, January 19, 2012

Selle aasta teoks tegevad asjad

On aasta esimese kuu keskpaik ja panen kirja oma selle aasta eesmärgid

1. Kuna sai Francen Hosta, Cayeux ja Järvselja kaudu Poolast taimi tellitud siis tuleb teha ala nende taimede jaoks. Hostasid sai tellitud 34 sorti ja võhumõõkasid (Iris) üle 15 sordi. See saab olema tõsine tegemine. Ala on olemas aga enne peab tegema umbrohutõrje, sest ei taha, et hein vohama hakkaks.
2. Uue vaarika istandiku tegemine ja vana likviteerimine sügiseks.
3. Puukoolis uute ja vähetuntud taimede suurema koguse paljundamine
4. Kevadine pookimine
5. Jätkuvalt uute põõsasmarana ja põisenela seemikute jälgimine. Antud partiist on välja tulnud juba aretised ´Arula valge´ (panen teise sünonüümi ´Arula´s White´) ja ´Madleanell´. Põisenelatest jäi silma eelmisel aastal üks seemik, mis ei olnud punane ega ka roheline. Juhul kui sellest asja saab saab nimeks ´Big Bosse´

Need toimingud tuleb kindlati ära teha ja kindlati palju rohkem.

Sunday, January 15, 2012

Mu koduke on tilluke ...



Meenutus eelmise aasta sügisest. Pilt mu aiast. Osalesin Kodukauniks konkursil. Ma arvan, et mu aed pole karvavõrd viletsam kui võitjad. Üldse leian tegelt sellised konkursid on mõeldud eneseeputajatele. Osalesin selle mõttega, kuidas antud asi konkurs toimub. Olen vaadanud eelmiste aastate võitjate kodusi ja üldmulje on jäänud ikka see, et kui inglise muru ei kasva siis ei võida. Kurb aga tõsi.






Ma ajan ikka oma asja edasi ja arvan, et kellele ema kellele tütar. Ma olen viimases mõttes õnnelik, et mul on mõlemad ja see on suurem kui suur lotovõit.

Friday, November 18, 2011

Tanguutia elulõng ´Anita´

Siin ta on valge õiega tanguutia elulõng (Clematis tangutica). Saaks viljad ka valmis, siis oleks neid istikuid juba aastal 2013 müüma. Aga eks aeg näitab.



Pilt uuest põõsasmarana aretisest

Kuna mul on kollektsioonis oma 54 sorti põõsasmaranaid, siis ostsutasin aretada ja hoida aias alles looduslikud hübriidid. Selle tulemusena on mul 2 sorti. Üks on ´Madleanell´ja teine ´Arula valge´. Viimasest on ka pilt.







Friday, July 22, 2011

Mu kaks päevaliiliat





Need ämblikud on mulle eriti südamelähedased.





1. ´Thin man´



2. ´Helix´





Saturday, February 26, 2011

Elulõngad maailmast, mis peaks Eestis vastu pidama



Alustuseks võib öelda, neid liike on suhteliselt palju. Kust ja kuidas neid osasid Eestisse saab ei oska öelda.

Alustan Aasia poolt pärit liikidega.
* Clematis koreana
* Clematis aethusifolia - kollakas väike kellukas, seemned pusas nagu tanguutial.

* Clematis intricata - kollane õis pealt aga alt oranzpunane


* Clematis nannophylla -
* Clematis fruticosa -
* Clematis hexapetala - valge õis nagu mandzuurial
* Clematis ochotensis - Kähril Elvas aias olemas
* Clematis latisecta
* Clematis purpurea
* Clematis canescens
Osad on teise alaliigid (mõningate arvates aga mitte) aga info otsimiseks kirjutasin liigid nii.


Põhja-Ameerika elulõngad
* Clematis addisonii ja Clematis albicoma - Võivad olla külmakindlad aga ka mitte
* Clematis ligustrifolia - perspektiivne liik.
* Clematis occidentalis
* Clematis virginiana - tõsiselt kena liik, mis peab meil kenasti vastu
* Clematis montana - huvitav liik

Thursday, February 17, 2011

Jaapani enelas ´Rauttea´

Leidsin huvitava ja haruldase sordi ´Rauttea´. Infot selle sordi kohta on väga vähe aga peaks olema Nurga puukooli dendraariumis. Ta on levima hakkanud Poolas ja Tšehhis.

Wednesday, February 16, 2011

Midagi huvitavat ....

Panen kirja mõned puu ja põõsaliigid, mis huvitavad mind.

* Tšoseenia (Chosenia macrolepis) - kahekojaline

* Paxistima myrtifolia ´Aurea´

* Alnus glutinosa f. quercifolia - tammelehega must lepp, mida pakutakse soolase hinnaga eestlase jaoks soomes (http://www.viherlandia.fi/index.php?mode=categories&cat_id=66) - istiku hind oli 35 eurot.

Tuesday, February 15, 2011

Mikrobioota (microbiota deccussata)



Kuulub Cypressacea sugukonda. Pärit on Kaug-Ida hõrega metsaga aladelt. Kasvab ta kuni 1 meetri kõrguseks. Paljundatakse enamasti pistikutega nagu elupuud. Ja muide ta on tänuväärne roomav okaspõõsas, mis talub päikest ja külma.

Tema sorte ja vorme on suhteliselt vähe.
Nende nimed on:
* Goldspot - levinud ka eestis
* Jacobsen - olemas ka eestis
* Carneval - Kirju huvitav aga eestis pole
* Sinclair - ka kirju aga pole eestis
* Condrew (´Drew´s Blue´) - üks sinakama varjundiga sort, mida pole eestis
* Far east Russia
* Fuzzball
* Nortern Pride

Nagu aru saan siis peaks kõik need sordid aretatud USA-s, vähemalt need, mida eestis ei ole.

Sunday, February 13, 2011

Leiud neti avarustest

Kuna olen suhteliselt aktiivne infokoguja aiannduse teemal siis mõnikord jäävad silma huvitavad puud ja põõsad.




Ühel päeval võtsin teemaks hiibapuu (Thujopsis dolabrata). Ta on elupuule sarnane okaspõõsas. Kui teada tuntud on eestis sordid ´Aurea´, ´Variegata´ ja ´Nana´ (mul ka olemas) , siis on maailmas veel olemas

* ´Globosa´ - on olemas Nurga puukoolis

* ´Altissima ´ - Nurga puukool ?

* var. hondae - Jaapanis

* ´Cristata´

* ´Pendula´

* ´Birr Castle´

* ´Krügerś findling´

* ´Melbourne Gold´


Hea on teada, parem veel kui oleks kollektsioonis aga nende muretsemine on vaevaline.

Friday, December 31, 2010

Okaspuud ja põõsad Hiina päritolu

Okaspuud kollektsioonis Hiina päritoluga

1. Picea likiangensis -Hiina, 2500–4100 m. S Qinghai, S and W Sichuan
2. Picea brachytyla - Hiina, 1500–3800 m. S Gansu, W Henan, W Hubei, SE Shaanxi, Sichuan, SE Xizang
3. Juniperus sibirica - Hiina,600–4200 m. Heilongjiang, Jilin, Liaoning, Nei Mongol + venemaa ja Korea.
4. Juniperus squamata - Hiina, 1600–4500 m. S Anhui, W Fujian, S Gansu jne.
5. Juniperus chinensis - Hiina, 1400–2300 m. Anhui, Fujian, S Gansu, nei Mogol
6. Juniperus sabina - Hiina, 1000–3300 m. Gansu, Nei Mongol + venemaa
7. Pinus pumila - Hiina, 1000–2300 m. Heilongjiang, Jilin, Nei Mongol + Jaapan, Korea, venemaa, Põhja-Mongoolia.

Tuesday, December 14, 2010

Osade taimed päritolu mu kollektsioonis

Siin on siis osade taimed, mis on mu aias ja kirjas, kust taimed looduslikult kasvavad.
1. Spiraea japonica var. ovalifolia - Hiina, 2500-3800 m. Sichuan,Yunnan
2. Spiraea rosthornii - Hiina, 1000-3500 m. Gansu, Hebei, Qinghai, Shaanxi, Sichuan, Yunnan.
3. Sorbus discolor - Hiina, 1500-2000 m. Anhui, Gansu, Hebei, Henan, Nei Mongol
4. Sorbus scalaris - Hiina, 1600-3000 m. W Sichuan, Yunnan
5. Sorbus koehneana - Hiina, 2300-4000 m. Gansu, Henan, Hubei
6. Malus yunnanensis - Hiina, 1600-3800 m. Guizhou, Hubei, Shaanxi, Sichuan
7. Acer truncatum - Hiina, 400–1000 m. Gansu, Hebei, Liaoning, Nei Mongol

osa Hiinast pärit taimi mu kollektsioonis

Tuesday, November 30, 2010

Talv käes

Talv käes ja lumi maas. Aeg kokku võtta selle aasta tegemised.
* Puukoolis olid suurimad tegemised kasvuhoone ja varjukangaaluste ümberehitus.
* Kollektsioonaias multšimine (u. 600 m2) ja uute taimede istutus (umbes 100 liiki)
* Kus käidud: Pollis, Tartus, Räpinas, Pokas, Järvseljal, Rasinas, Võrus, Nurga puukoolis, Jelgavas, Riias ... jne.

edaspidi tulevad pildid ja tekstid taimedega.

Friday, March 26, 2010

Selle aasta tööd, mis mõttes

Tööd, mis mõttes ... ja tahaks ellu viia osaliselt sellel aastal.

1. Kasvuhoone-tunneli ehitamine 120 m2
2. Dendropargi 1,1 ha metsa vähemalt osaline puhastamine ja haruldaste puude ja põõsaste istutamine
3. Üks suur haljastus on ka vist tulekul.

... suuri asju rohkem mõttes pole aga väikeseid asju mida vaja teha, et siiani tehtud tööd korras hoida on hulgim

Wednesday, February 10, 2010

Toompihlakas (Amelanchier)



Toompihlaks kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Perekonnas on üle 25 liigi pluss alaliigid. Enamik on pärit Põhja-Ameerikast. Ainult 1-2 liiki eri andmetel on pärit Aasiast.



Toompihlakad on 5-6 m kõrgused põõsad. Õitsevad kevadel möödunud aasta puidul kobaras. Õied lõhnavad ja enamsti tolmendavad õisi mesilased. Viljad valmivad juulis-augustis. Marjad on sinkjasmustad. Maitselt marjad on magusad isegi lääged (oleneb liigist). Suur osa aretisi ja sorte on aretatud toompihlaka kodumaal Kanadas. Toompihlakas hübridiseerub küllalt kergsti pihlakaga, viirpuuga ja õunapuudega. Karmi kliimaga aladel on toompihlakas oluline viljapuu.




Liigid:

* Euroopa toompihlakas (A. rotundifolia) - ainuke liik euroopast. Saaki annab vähe ja on eelkõige ilupõõsas

* Aasia toompihlakas (A. asiatica) ja A. sinica - väga sarnased liigid, mis on ainukesed liigid Aasiast.

* Tähk-toompihlakas (A. spicata) - Põhja-Ameerikast sisse toodud liik, mis on väga hästi kohastunud siinse kliimaga ja on mõnes kohas juurevõsude abil metsistunud. Viljad väikesed ja on eelkõige hea looduslik söök lindudele.

* Kanada toompihlakas (A. canadensis) - juurevõsu andev madala saagikusega liik.

* Lepalehine toompihlakas (A. alnifolia) - 4-6 meetri kõrgune põõsas. Talub temperatuure -50 kraadi. Viljad kerajad, mahlakad, mustad. Saagikas (u. 5-6 kg /põõsa kohta).

* lamarcki ehk suureõieline toompihlakas (A. lamarckii) - on kanada ja sileda toompihlaka looduslik aretis. Õied natuke suuremad kui testel liikidel. Viljad suured, magusad ja mahlased.

* Sile toompihlakas (A. laevis) - liik, mis ei moodusta juurevõsa. Õitseb rikkalikult.

* Florida toompihlakas (A. florida) - 2-6 m kõrgune põõsas. Liik on pigem dekoratiivne kui marjapõõsas. Viimase liigi ristand Sorbus scuplina- ga on andnud hübriidi Amelosorbus Jackii.

* Väheõieline toompihlakas (A. oligocarpa) - kuni 2 m kõrgune põõsas.

Teised liigid on:
A. stolonifera, A. humilis, A. obovalis, A. utahhensis, A. arbora, A. oblongifolia, A. mucronata, A. glabra, A. sanguinea, A. amabilis ... jne.


Sordid:

Parimad sordid on ´Thiessen´ ja ´Northline´ - mõlemad olemas Eestis ja saadaval puukoolides.

Teised sordid on ´Honeywood´, ´Smoky´, ´Regent´, ´Elisabeth´, ´Martin´, ´Paleface´, ´Sturgeon´, ´Success´




Monday, January 25, 2010

Astelpaju (Hippophae)

Esmapilgul tundub teema üksluine. Aga tegelikult on antud maailm ka rikkalik.

Astelpaju kuulub hõbepuuliste (Elaeagnaceae) sugukonda. Nad on heitlehised põõsad või madalad puud. Võrsed on asteldega. Lehed on rohekashallikad kuni hallikad lineaalsüstjad. taimed on kahekojalised. Vili luuviljataoline, mahlaka viljaga ja värvus kuldkollane kuni oranz. Marjad sisaldavad palju C-, E- ja ka A-vitamiini. Muide marjad sisaldavad C-vitamiini 10-15 korda ´rohkem kui sidrun. Paljundatakse seemnest (tuleb valdavalt isastaimi), juurevõsust (alati pole kindel, kas emas või isastaim) ja pistoksaga (kindlaim viis).


Ravimivahendina on leidnud marjad mainimst juba 800 aasta e.m.a. Taim taasavastati laiemalt 1930 aastate Venemaal. Liikide areaal on Lõuna-euroopast kuni Vaikse Ookeani. Kasvab mägedes kuni 4000 meetri kõrgusel.


Noorelt kiirekasvuline. valgusenõudlik. mullastiku suhtes vähenõudlik. talub hästi kärpimist. Emastaimede suhe võrreldes isastaimedga võiks olla 5-10 emastaime ühe isastaime kohta.


Parimad sordid: ´Avgustika´, ´Botanitsekaja´, ´Botanitseskaja Ljubiteskaja´ jne.


Liigid maailmas koos alaliikidega:

* Hippophae rhamnoides

- subsp. rhamnoides

- subsp. turestanica

- subsp. sinensis

- subsp. wolongensis

- subsp. mongolica

* Hippophae salicifolia

* Hippophae tibetana

* Hippophae gyantsensis

* Hippophae neurocarpa

- subsp. neurocarpa

- subsp. stellatopilosa

* Hippophae goniocarpa

* Hippophae litangensis

Saturday, January 23, 2010

Lõhikhortensia (Schizophragma)

Kuulub hydrangeaceae sugukonda. Hambulise servaga ovaalsed lehed, mis on kuni 15 cm pikad. Võib olla kuni 6 m ronitaim. Õied pisikesed valkjad kuni 25 cm läbimõõduga õisikud juulis. Kasvukohaks päike kuni poolvari. Tahab parasniisket huumusrikast mulda.

Hiinas kasutatakse juuri ja varsi meditsiinis. Parandab vereringet ja tugevdab lihaseid ja luid.

Paljundatakse poolpuitunud pistikutega, mis tehakse juulis (Pistik 4-5 cm pikk). Samuti seemnest, mis külvatakse varakevadel kasvuhoonesse ning seeme idaneb hästi.

Erinevatel andmetel 4-10 liiki ja lisaks veel erinevaid teisendeid.

Liigid:

* Eestis olemas:

1) Harilik lõhikhortensia (Schizophragma hydrangeioides) - pärit Jaapani mägedest. Mõned puukoolid müüvad sorte ´Moonlight´ ja ´Roseum´.

2) Schizophragma betulifolia - on Tartu botaanikaaias aga rohkem infot mul tema kohta pole.


* Hiinas olevad liigid: karta on Eestis pole

1) Schizophragma integrifolium + teisendid (var. integrifolium ja var. glacescens)
2) Sch. corylifolia
3) Sch. crassum + teisendid (var. crassum ja var. hsitaoanum)
4) Sch. elliptifolium
5) Sch. hypogalaucum
6) Sch. fauriei
7) Sch. molle
8) Sch. chocifenianum
9) Sch. melanocarpum