See loodus Lõuna-Eestis

Pilt on tehtud looduses oma kodu lähedal. Pilt on tehtud eelmise aasta detsembris (kui ma ei eksi).

Igihaljas Virgiinia kikkapõõsas (Paxistima canbyi)

See on üks tore madal põõsas. Sain selle ise Järvseljalt ja on jube lihtne ise paljundada. Panin tähele sel aastal võib anda mõõdukalt juurevõsu. On selline nahkjate lehtedega talvel natuke pronksja tooniga igihaljas lehtpõõsas. Kõrgus võib olla mitte rohkem kui 40-50 cm. Pigem laiuv põõsas. On meil nagu ka Põhja-Aamerika idapoolsemas osas põhja pool võiks öelda täiesti külmakindel kuna Lõuna-Eestis vähemalt on lund mis kaitseb taimi külma eest. Saab kõige paremini paljundada pistoksast ja haljaspistikust. Võtab sama hästi juuri alla nagu Alberti kuslapuu (Lonicera albertii) või kui must sõstar (Ribes nigrum). Kulub see taim (Celastraceae) sugukonda. Näiteks kuulub sama sugukonda ka meil ronitaimest Tselaster. Õied on pisikesed roosakad ja mitte silmapaistvad. Muide inglise keeles on tal uhke nimi "Mountain Lover" - nn. Mäe armastaja. Kas pole mitte armas.

vesivõsud

kevade tulekuks midagi vesivõsude lõikusest õunapuudest jne... Alustuseks on vesivõsi nagu esimesel pildil. Pildid on pärit muide 1940 aasta ajakirjast "Aed" Aprilli nunbrist. Juba siis teati kuidas ja mis teha - nii et see mis praegu tundub trendikas toimub see on toimunud süsteemselt juba siis. Siin lõik ühest lausest selles loos "Puudel, mis tugeva ja õige väetamise tagajärjel hästi ja ühtlaselt arenenud, peab kõrvaldama tugevad ülespoole kasvavad vesivõsud, kuna need on kasutud". Jätkan lõikude kaupa tekstiga selles loos. "Vesivõsusid võib kasutada ka puude täieliku võra moodustamiseks. Vseivõsudest sobivad kõige paremini keskmise tugevusega ja okste külgedelt ajanud vesivõsud, sest neil on kõige suurem kalduvus õiepungade moodustamiseks. Liiga tugevad ja okste ülemistest pindadest ajanud ning kõige nõrgemad vesivõsud tuleb kõrvaldada." Mis siis antud piltidel on ükspilt on vesivõsu nagu kasvanud on, teisel 1 kord tagasi lõigatud vesivõsu ja kolmandal teine kord lõigatud vesivõsu. Tõesti hariv artikkel isegi sellele kes oskab lõigta õunapuid.

roomava sõstra pungad

jalutasin täna aias ja leidsin huvitava avastuse... Pole ennem tähele pannud, et roomava sõstra õiegemi näärmelise sõstra (Ribes glandulosum) pungad on punased. Tavailiselt on ju sõstardel ikka rohelised. Väga huvitav.... Õpid seni kuni. Aga eks see olegi elu moto. Antud taime sai mõni aasta tagasi kollektsiooni Järvseljalt.

On aeg meenutada oma aeda milline oli see 2008aasta suvel

siin on pilt põhikollektsionist - loodan et meeldis. Ees paku juures on kuuse sort ´Inversa´. Vasakpoolsel multšialal on mõned põõsasmarana sordid nt. `Greace darling´, ´Kobold´, ´Hopleyś orange´, ´Red ace´, ´Mc kay´s Wite´, ´Moonlight´ jne... Lisaks veel jaapani enelas ´Dacota Goldcharm´. Sõrestikul on kaugemal mis paistab ronivad elulõngad. Seal kandis on ka tulbipeenar. See on väike osa minu aiast

õige talv on saabunud

Tulekul on jõulud. Talv on tore. Taimed on lume all ja igatsevad kevade tulekut. Loodus puhkab rahulikult lume all. Kadakad lume all kumavad välja. Iluõunapuu ´Professor august vaga´ hoiab veel puu küljes marjasuuruseid õunvilju. Ütlen ausalt on õige aeg võtta fotoaparaat ja ainult pildistada. Aiataga hüppavad jänesed ... tore vaadata neid jälgi.

Loodus on ilus praegu ja igal aastaajal.

Minu lemmikud Põõsasmaranad

Neid on mul kollektsioonis hetkel u. 45 erinevat sorti ja loodadan juurde saada.
Valgetest on lemmik kindlati `Mount everest´