Dendropark

Siia tuleb kunagi dendropark. Praegu on see metsamaa all aga tulevikus on mõttes muuta see pargiks. Pindla on 1,2-1,5 ha kandis, mis on mul mõttes haruldaste liikidega taimestada. Aga nüüd pildid.

Seda kohta kutsun ma kahe mäe vahel. See auk on muide vana kolhoosi aegne siloauk.

Siin on siis tee, mis viib sireliaiani, mis asub ees kaugemal põllu peal.

Puhastatud metsatee

Kui veel laiemalt puhastada lisaks saab varsti istutada taimi.

See on muide Jaapani krüptomeeria taim. Loodan, et mõni taim 15 peab ka vastu ja tulevikus on võimalik külastajatele näidata.

Kuidas sai käidud Tallinna Botaanikaaias ... 04.12.2009

Sai käidud mõned päevad tagasi Eesti Dendroloogia Seltsi koosolekule aga enamus aega läks küll ära avamaa kollektsioonides. Tänud veel Liina Timmermannile ja ta mehele, et andsid võimaluse näha ka muud kui Lõuna-Eestit. Veel oli kaasas Kaie Ein Järvselja taimla juhataja. Aga nüüd pildid.

Metsviinapuu ´Star Shower´

See on üks huvitav taim. Nagu metsviinapuu ikka aga lehed on kirjud. Mujal lisaks antud sordinimele liigub ka ´Monham´ nime all. Viimasel ajal on antud sort ka EESTIS liikuma hakanud.

Verev sõstar, mis kirjude lehtedega ja punase õiega

Siin on siis üleval pildid, mis võiks paljudsid huvitada. Vereva sõstra (Ribes sanguineum) ´Scarlet variegata´ - on üks ja huvitav taim. On karta, et paljudes kohtades eestis ei pea vastu aga on väga huvitav. Siin on siis pildid selle taime kohta. Antud taim kasvab Rebase talu puukooli dendroaias valgamaal.

Lisaks infot selle taime kohta. Taim pärineb Põhja-Ameeriast Kuna pole külmakindel siis ei tasu istutada tuulisesse külma kohta. Antud liigil on olemas ka punasemate ja ka valgete õitega sorte. samuti Lehevärvid võivad olla rohelised, siis kirjud ja kollased. Eesti denroloogid peavad verevat sõstard külmahellaks aga ma usun kohtades kus on lund peab ka see liik ka paremini vastu. Taimehulludele peaks see taim sobima.

Meenutus denroloogia seltsi suvepäevast 2009 aastal augustis

See pilt on tehtud Ira Meistri aias. Pildil kaks vasakpoolset inimest on Liina Timmermann ja tema kõrval Liina oja, siis näitab Ira oma taimi ja vaatavad teised huvilised

See pilt on tehtud Sangaste pargis. Kõige parempoolsem on hr. Kasesalu, siis edasi on Alvar Peterson RMK Tartu puukoolist, teisel pool rohelise T-särgiga Aino Aaspõllu.

Siin on siis meie pesa ööbimiskoht - Nuustaku puhkemajad Väikese munamäe jalamil.

See on üks kuusk - üks suur kuusk. Kui ma nüüd ei eksi siis oli kõrgus mis mõõdeti üle 33 m ja tüveümbermõõt oli minu arust väga suur.

Siin maitseb Kaie Ein mustikaid ´Rebase talus (Vasakul pool)

Sellel pildil näitan kuidas paljundan pookimise teel. Pildil on paremalt Kaie ein, siis mina, Väino Talv ja viljapuude alal kuru Jaan Kivistik isiklikult.

Esiplaanil on pildil heino kiik - enamusele on ta kirjanik aga dendroloogidele auväärne härra denroloogia maailmas

Kohal oli ka usun paljudele teada Andres Vaasa

Siin on üks huvitav vaatepilt - Pildil on Jaak Eensalu, kes kasvatab avamaal Arula kandis viinapuu istandik. Kõik olid natuke üllatunud, et nii on ka võimalik

Enda tänud Eesti Dendroloogia seltsile, et oli võimalik korrladada "suvepäevad 2009" valgamaal

6-8 augustil toimusid dendropäevad valgamaal. Siin suured tänud Aino Aaspõllule, Alvar Petersnile, Andres Vaasale, Munamäe puhkemajadele, Marguse puhkekeskusele, Silva pubile (viimastele hea toidu pakkumise eest. Sai külastatud tehvandi 90m Hüppetorni, Jaak Eensalu viinapuu istandiku, Rebase talu dendoaeda, mõõtetud sai üle Tsuura kuusk (kahe haruline kuusk ühe haru ümbermõõt oli umbes 290 ja teine 280 umbes. Kõrguseks mõõteti 36 meetrit, läbimõõt juurepealt üle 4 meetri). Teise päeva hommikul kohtusime Sangaste pargis kus nägime nn. umbes 15 m kõrgust kalopaanaksit, jalutasime kuradipuu võsas ja nägime metsistunud haberoodset vahtra võsa. Sangaste tolm taldalt pühitud liikusime edasi Keeni mõisa juurde kus lisaks mõisale külastasime veel edna Kõivu aeda. Edasi liikusime Harimäele, kus paljud nautisid vaadet üle maastiku. Sealt edasi Käärikule, kus nägime ilusaid frasri nulgusi ja suurt pikka ja sihvakat hiina papplit. Käärikult edasi vaatasime kuidas kasvavad korgitammed, mis tegelikult on korgipuud. Sealt edasi käisime Bergi jälgedes valgepööki vaatamas. Õhtul toimus ööbimiskohas viktoriin piknikuga. Viimane päev algas Ira Meistri aias kus ta jutustas oma taimedest ja nende saamise ajaloost. Need inimesed kes veel jäid peale selle tutvusid Otepää Kirikuga jalutatud sai Otepää linnamäele pühasse paika. Sealt edasi seitsmekesi Pühajärvele ... uudistama mida huvitavat seal vaadata oli. .... Need olid rasked päevad mulle kui organiseerijale aga andsid palju tunnustust, et nii et nüüd kui aega ... laiendan oma kollektsiooni edasi. Eks tulevikus panen ka mõned pildid mälestuseks.

See loodus Lõuna-Eestis

Pilt on tehtud looduses oma kodu lähedal. Pilt on tehtud eelmise aasta detsembris (kui ma ei eksi).