Ahti Tiirmaa blogi

2012-02-03T05:38:00.000-08:00

Siin on osa linke ja kohti, kust tasub istikuid muretseda:

Iris spuria klubi USA-s

Francen hostas Euroopas

Cayeux - Prantsusmaal

Tamberg iirised Saksamaa

Kohad, mis panevad südame kiiremini põkusma (heas mõttes)

Selle aasta teoks tegevad asjad

2012-01-19T04:31:00.000-08:00

On aasta esimese kuu keskpaik ja panen kirja oma selle aasta eesmärgid

1. Kuna sai Francen Hosta, Cayeux ja Järvselja kaudu Poolast taimi tellitud siis tuleb teha ala nende taimede jaoks. Hostasid sai tellitud 34 sorti ja võhumõõkasid (Iris) üle 15 sordi. See saab olema tõsine tegemine. Ala on olemas aga enne peab tegema umbrohutõrje, sest ei taha, et hein vohama hakkaks.
2. Uue vaarika istandiku tegemine ja vana likviteerimine sügiseks.
3. Puukoolis uute ja vähetuntud taimede suurema koguse paljundamine
4. Kevadine pookimine
5. Jätkuvalt uute põõsasmarana ja põisenela seemikute jälgimine. Antud partiist on välja tulnud juba aretised ´Arula valge´ (panen teise sünonüümi ´Arula´s White´) ja ´Madleanell´. Põisenelatest jäi silma eelmisel aastal üks seemik, mis ei olnud punane ega ka roheline. Juhul kui sellest asja saab saab nimeks ´Big Bosse´

Need toimingud tuleb kindlati ära teha ja kindlati palju rohkem.

Mu koduke on tilluke ...

2012-01-15T12:50:00.000-08:00

Meenutus eelmise aasta sügisest. Pilt mu aiast. Osalesin Kodukauniks konkursil. Ma arvan, et mu aed pole karvavõrd viletsam kui võitjad. Üldse leian tegelt sellised konkursid on mõeldud eneseeputajatele. Osalesin selle mõttega, kuidas antud asi konkurs toimub. Olen vaadanud eelmiste aastate võitjate kodusi ja üldmulje on jäänud ikka see, et kui inglise muru ei kasva siis ei võida. Kurb aga tõsi.

Ma ajan ikka oma asja edasi ja arvan, et kellele ema kellele tütar. Ma olen viimases mõttes õnnelik, et mul on mõlemad ja see on suurem kui suur lotovõit.

Tanguutia elulõng ´Anita´

2011-11-18T23:15:00.000-08:00

Siin ta on valge õiega tanguutia elulõng (Clematis tangutica). Saaks viljad ka valmis, siis oleks neid istikuid juba aastal 2013 müüma. Aga eks aeg näitab.

Pilt uuest põõsasmarana aretisest

2011-11-18T23:09:00.000-08:00

Kuna mul on kollektsioonis oma 54 sorti põõsasmaranaid, siis ostsutasin aretada ja hoida aias alles looduslikud hübriidid. Selle tulemusena on mul 2 sorti. Üks on ´Madleanell´ja teine ´Arula valge´. Viimasest on ka pilt.

Mu kaks päevaliiliat

2011-07-22T01:38:00.001-07:00

Need ämblikud on mulle eriti südamelähedased.

1. ´Thin man´

2. ´Helix´

Elulõngad maailmast, mis peaks Eestis vastu pidama

2011-02-26T05:37:00.000-08:00

Alustuseks võib öelda, neid liike on suhteliselt palju. Kust ja kuidas neid osasid Eestisse saab ei oska öelda.

Alustan Aasia poolt pärit liikidega.

* Clematis koreana

* Clematis aethusifolia - kollakas väike kellukas, seemned pusas nagu tanguutial.

* Clematis intricata - kollane õis pealt aga alt oranzpunane

* Clematis nannophylla -

* Clematis fruticosa -

* Clematis hexapetala - valge õis nagu mandzuurial

* Clematis ochotensis - Kähril Elvas aias olemas

* Clematis latisecta

* Clematis purpurea

* Clematis canescens

Osad on teise alaliigid (mõningate arvates aga mitte) aga info otsimiseks kirjutasin liigid nii.

Põhja-Ameerika elulõngad

* Clematis addisonii ja Clematis albicoma - Võivad olla külmakindlad aga ka mitte

* Clematis ligustrifolia - perspektiivne liik.

* Clematis occidentalis

* Clematis virginiana - tõsiselt kena liik, mis peab meil kenasti vastu

* Clematis montana - huvitav liik

Jaapani enelas ´Rauttea´

2011-02-17T08:00:00.000-08:00

Leidsin huvitava ja haruldase sordi ´Rauttea´. Infot selle sordi kohta on väga vähe aga peaks olema Nurga puukooli dendraariumis. Ta on levima hakkanud Poolas ja Tšehhis.

Midagi huvitavat ....

2011-02-16T01:19:00.000-08:00

Panen kirja mõned puu ja põõsaliigid, mis huvitavad mind.

* Tšoseenia (Chosenia macrolepis) - kahekojaline

* Paxistima myrtifolia ´Aurea´

* Alnus glutinosa f. quercifolia - tammelehega must lepp, mida pakutakse soolase hinnaga eestlase jaoks soomes (http://www.viherlandia.fi/index.php?mode=categories&cat_id=66) - istiku hind oli 35 eurot.

Mikrobioota (microbiota deccussata)

2011-02-15T01:16:00.000-08:00

Kuulub Cypressacea sugukonda. Pärit on Kaug-Ida hõrega metsaga aladelt. Kasvab ta kuni 1 meetri kõrguseks. Paljundatakse enamasti pistikutega nagu elupuud. Ja muide ta on tänuväärne roomav okaspõõsas, mis talub päikest ja külma.

Tema sorte ja vorme on suhteliselt vähe.

Nende nimed on:

* Goldspot - levinud ka eestis

* Jacobsen - olemas ka eestis

* Carneval - Kirju huvitav aga eestis pole

* Sinclair - ka kirju aga pole eestis

* Condrew (´Drew´s Blue´) - üks sinakama varjundiga sort, mida pole eestis

* Far east Russia

* Fuzzball

* Nortern Pride

Nagu aru saan siis peaks kõik need sordid aretatud USA-s, vähemalt need, mida eestis ei ole.

Leiud neti avarustest

2011-02-13T00:18:00.000-08:00

Kuna olen suhteliselt aktiivne infokoguja aiannduse teemal siis mõnikord jäävad silma huvitavad puud ja põõsad.

Ühel päeval võtsin teemaks hiibapuu (Thujopsis dolabrata). Ta on elupuule sarnane okaspõõsas. Kui teada tuntud on eestis sordid ´Aurea´, ´Variegata´ ja ´Nana´ (mul ka olemas) , siis on maailmas veel olemas

* ´Globosa´ - on olemas Nurga puukoolis

* ´Altissima ´ - Nurga puukool ?

* var. hondae - Jaapanis

* ´Cristata´

* ´Pendula´

* ´Birr Castle´

* ´Krügerś findling´

* ´Melbourne Gold´

Hea on teada, parem veel kui oleks kollektsioonis aga nende muretsemine on vaevaline.

Okaspuud ja põõsad Hiina päritolu

2010-12-31T02:33:00.000-08:00

Okaspuud kollektsioonis Hiina päritoluga

1. Picea likiangensis -Hiina, 2500–4100 m. S Qinghai, S and W Sichuan
2. Picea brachytyla - Hiina, 1500–3800 m. S Gansu, W Henan, W Hubei, SE Shaanxi, Sichuan, SE Xizang
3. Juniperus sibirica - Hiina,600–4200 m. Heilongjiang, Jilin, Liaoning, Nei Mongol + venemaa ja Korea.
4. Juniperus squamata - Hiina, 1600–4500 m. S Anhui, W Fujian, S Gansu jne.
5. Juniperus chinensis - Hiina, 1400–2300 m. Anhui, Fujian, S Gansu, nei Mogol
6. Juniperus sabina - Hiina, 1000–3300 m. Gansu, Nei Mongol + venemaa
7. Pinus pumila - Hiina, 1000–2300 m. Heilongjiang, Jilin, Nei Mongol + Jaapan, Korea, venemaa, Põhja-Mongoolia.

Osade taimed päritolu mu kollektsioonis

2010-12-14T01:34:00.000-08:00

Siin on siis osade taimed, mis on mu aias ja kirjas, kust taimed looduslikult kasvavad.
1. Spiraea japonica var. ovalifolia - Hiina, 2500-3800 m. Sichuan,Yunnan
2. Spiraea rosthornii - Hiina, 1000-3500 m. Gansu, Hebei, Qinghai, Shaanxi, Sichuan, Yunnan.
3. Sorbus discolor - Hiina, 1500-2000 m. Anhui, Gansu, Hebei, Henan, Nei Mongol
4. Sorbus scalaris - Hiina, 1600-3000 m. W Sichuan, Yunnan
5. Sorbus koehneana - Hiina, 2300-4000 m. Gansu, Henan, Hubei
6. Malus yunnanensis - Hiina, 1600-3800 m. Guizhou, Hubei, Shaanxi, Sichuan
7. Acer truncatum - Hiina, 400–1000 m. Gansu, Hebei, Liaoning, Nei Mongol

osa Hiinast pärit taimi mu kollektsioonis

Talv käes

2010-11-30T02:07:00.000-08:00

Talv käes ja lumi maas. Aeg kokku võtta selle aasta tegemised.
* Puukoolis olid suurimad tegemised kasvuhoone ja varjukangaaluste ümberehitus.
* Kollektsioonaias multšimine (u. 600 m2) ja uute taimede istutus (umbes 100 liiki)
* Kus käidud: Pollis, Tartus, Räpinas, Pokas, Järvseljal, Rasinas, Võrus, Nurga puukoolis, Jelgavas, Riias ... jne.

edaspidi tulevad pildid ja tekstid taimedega.

Selle aasta tööd, mis mõttes

2010-03-26T07:15:00.000-07:00

Tööd, mis mõttes ... ja tahaks ellu viia osaliselt sellel aastal.

1. Kasvuhoone-tunneli ehitamine 120 m2
2. Dendropargi 1,1 ha metsa vähemalt osaline puhastamine ja haruldaste puude ja põõsaste istutamine
3. Üks suur haljastus on ka vist tulekul.

... suuri asju rohkem mõttes pole aga väikeseid asju mida vaja teha, et siiani tehtud tööd korras hoida on hulgim

Toompihlakas (Amelanchier)

2010-02-10T07:14:00.000-08:00

Toompihlaks kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Perekonnas on üle 25 liigi pluss alaliigid. Enamik on pärit Põhja-Ameerikast. Ainult 1-2 liiki eri andmetel on pärit Aasiast.

Toompihlakad on 5-6 m kõrgused põõsad. Õitsevad kevadel möödunud aasta puidul kobaras. Õied lõhnavad ja enamsti tolmendavad õisi mesilased. Viljad valmivad juulis-augustis. Marjad on sinkjasmustad. Maitselt marjad on magusad isegi lääged (oleneb liigist). Suur osa aretisi ja sorte on aretatud toompihlaka kodumaal Kanadas. Toompihlakas hübridiseerub küllalt kergsti pihlakaga, viirpuuga ja õunapuudega. Karmi kliimaga aladel on toompihlakas oluline viljapuu.

Liigid:

* Euroopa toompihlakas (A. rotundifolia) - ainuke liik euroopast. Saaki annab vähe ja on eelkõige ilupõõsas

* Aasia toompihlakas (A. asiatica) ja A. sinica - väga sarnased liigid, mis on ainukesed liigid Aasiast.

* Tähk-toompihlakas (A. spicata) - Põhja-Ameerikast sisse toodud liik, mis on väga hästi kohastunud siinse kliimaga ja on mõnes kohas juurevõsude abil metsistunud. Viljad väikesed ja on eelkõige hea looduslik söök lindudele.

* Kanada toompihlakas (A. canadensis) - juurevõsu andev madala saagikusega liik.

* Lepalehine toompihlakas (A. alnifolia) - 4-6 meetri kõrgune põõsas. Talub temperatuure -50 kraadi. Viljad kerajad, mahlakad, mustad. Saagikas (u. 5-6 kg /põõsa kohta).

* lamarcki ehk suureõieline toompihlakas (A. lamarckii) - on kanada ja sileda toompihlaka looduslik aretis. Õied natuke suuremad kui testel liikidel. Viljad suured, magusad ja mahlased.

* Sile toompihlakas (A. laevis) - liik, mis ei moodusta juurevõsa. Õitseb rikkalikult.

* Florida toompihlakas (A. florida) - 2-6 m kõrgune põõsas. Liik on pigem dekoratiivne kui marjapõõsas. Viimase liigi ristand Sorbus scuplina- ga on andnud hübriidi Amelosorbus Jackii.

* Väheõieline toompihlakas (A. oligocarpa) - kuni 2 m kõrgune põõsas.

Teised liigid on:

A. stolonifera, A. humilis, A. obovalis, A. utahhensis, A. arbora, A. oblongifolia, A. mucronata, A. glabra, A. sanguinea, A. amabilis ... jne.

Sordid:

Parimad sordid on ´Thiessen´ ja ´Northline´ - mõlemad olemas Eestis ja saadaval puukoolides.

Teised sordid on ´Honeywood´, ´Smoky´, ´Regent´, ´Elisabeth´, ´Martin´, ´Paleface´, ´Sturgeon´, ´Success´

Astelpaju (Hippophae)

2010-01-25T06:52:00.000-08:00

Esmapilgul tundub teema üksluine. Aga tegelikult on antud maailm ka rikkalik.

Astelpaju kuulub hõbepuuliste (Elaeagnaceae) sugukonda. Nad on heitlehised põõsad või madalad puud. Võrsed on asteldega. Lehed on rohekashallikad kuni hallikad lineaalsüstjad. taimed on kahekojalised. Vili luuviljataoline, mahlaka viljaga ja värvus kuldkollane kuni oranz. Marjad sisaldavad palju C-, E- ja ka A-vitamiini. Muide marjad sisaldavad C-vitamiini 10-15 korda ´rohkem kui sidrun. Paljundatakse seemnest (tuleb valdavalt isastaimi), juurevõsust (alati pole kindel, kas emas või isastaim) ja pistoksaga (kindlaim viis).

Ravimivahendina on leidnud marjad mainimst juba 800 aasta e.m.a. Taim taasavastati laiemalt 1930 aastate Venemaal. Liikide areaal on Lõuna-euroopast kuni Vaikse Ookeani. Kasvab mägedes kuni 4000 meetri kõrgusel.

Noorelt kiirekasvuline. valgusenõudlik. mullastiku suhtes vähenõudlik. talub hästi kärpimist. Emastaimede suhe võrreldes isastaimedga võiks olla 5-10 emastaime ühe isastaime kohta.

Parimad sordid: ´Avgustika´, ´Botanitsekaja´, ´Botanitseskaja Ljubiteskaja´ jne.

Liigid maailmas koos alaliikidega:

* Hippophae rhamnoides

- subsp. rhamnoides

- subsp. turestanica

- subsp. sinensis

- subsp. wolongensis

- subsp. mongolica

* Hippophae salicifolia

* Hippophae tibetana

* Hippophae gyantsensis

* Hippophae neurocarpa

- subsp. neurocarpa

- subsp. stellatopilosa

* Hippophae goniocarpa

* Hippophae litangensis

Lõhikhortensia (Schizophragma)

2010-01-23T04:39:00.001-08:00

Kuulub hydrangeaceae sugukonda. Hambulise servaga ovaalsed lehed, mis on kuni 15 cm pikad. Võib olla kuni 6 m ronitaim. Õied pisikesed valkjad kuni 25 cm läbimõõduga õisikud juulis. Kasvukohaks päike kuni poolvari. Tahab parasniisket huumusrikast mulda.

Hiinas kasutatakse juuri ja varsi meditsiinis. Parandab vereringet ja tugevdab lihaseid ja luid.

Paljundatakse poolpuitunud pistikutega, mis tehakse juulis (Pistik 4-5 cm pikk). Samuti seemnest, mis külvatakse varakevadel kasvuhoonesse ning seeme idaneb hästi.

Erinevatel andmetel 4-10 liiki ja lisaks veel erinevaid teisendeid.

Liigid:

* Eestis olemas:

1) Harilik lõhikhortensia (Schizophragma hydrangeioides) - pärit Jaapani mägedest. Mõned puukoolid müüvad sorte ´Moonlight´ ja ´Roseum´.

2) Schizophragma betulifolia - on Tartu botaanikaaias aga rohkem infot mul tema kohta pole.

* Hiinas olevad liigid: karta on Eestis pole

1) Schizophragma integrifolium + teisendid (var. integrifolium ja var. glacescens)

2) Sch. corylifolia

3) Sch. crassum + teisendid (var. crassum ja var. hsitaoanum)

4) Sch. elliptifolium

5) Sch. hypogalaucum

6) Sch. fauriei

7) Sch. molle

8) Sch. chocifenianum

9) Sch. melanocarpum

Pihlaka hübriidid Eestis ja mujal

2010-01-22T04:08:00.000-08:00

* Toompihlaka ja pihlaka hübriid (Amelosorbus) - Looduslikult USA-s aga Tallinna Botaanikaaias olemas. Täpselt ei tea, mis liikide ristand. Üks ristand, mis olemas (Amelanchier alnifolia * Sorbus scopulina)

* Tuhkpihlaka ja pirnipuu ristand (Sorbopyrus auricularis) - antud taime kirjeldas esmakordselt botaanik Bauhin 1599 aastal. Teda on ka nimetatud "Bolwyller Pirn". Alguses aeglase kasvuga. Suhteliselt külmakindel. Viljad küpsevad augusti keskel.

* Tuhkpuu (Cotoneaster melamocarpus) * Siberi pihlaka (Sorbus sibirica) hübriid - Sorbocotoneaster * pozdnjakovii - heitlehine väike põõsas. Valged õied mais, Vili punane ja külmakindel.

* Sorbocrategus - Pihlaka ja viirpuu ristand nn. viirpihlakas. Siia kuulub tuntud sort ´Granatnaja´. aretanud Mitšurin 1925 aastal. Puu 3-6 m kõrge. Üks väheseid sorte, mis viljub ka üksikuna. Sobib suuremate istandike rajamiseks.

* Sorbomalus - Pihlaka ja mariõunapuu ristand

* Sorbomespilus - Pihlaka ja astelpihlaka ristand

* Sorboaronia - Pihlaka ja aroonia ristand.

1) Sorboaronia alpina (Sorbus aria * aronia arbutifoila) 1809

2) Sorboaronia dippelii (Sorbus aria * aronia melanocarpa) 1870

3) Sorboaronia fallax (Sorbus aucuparia * aronia melanocarpa) 1878

4) sorboaronia hybrida (Sorbus aucuparia * aronia arbutifolia) 1786

5) siia kuulub ka pihlaka sort: ´Likernaja´

Sinienelas (Sibiraea)

2010-01-21T05:39:00.000-08:00

Terveservaliste lihtlehtedega kahekojalised põõsad. Lehed sarnanevad näsiniine lehega. Perekonda kuulub erinevatel andmetel 4-5 liiki. Oleneb sellest kas antud taim kuulub teisendina liigi alla või mitte.

On valguslembelised ja eelistavad raskemiad niiskemaid muldi. Väärib kasvatamist parkides ja haljasaladel üksikult kui ka rühmiti. Mulla ph võiks olla aluselisem. Samuti võivad lehed ja võrsed meeldida kitsedele, jne.

Liigid:

* Altai sinienelas (Sibiraea altaiensis) syn. (S. laevigata) - Põõsas 1-1,5 m kõrge põõsas. Võrsed püstised pruunid. Lehed sinalasrohelised kuni 10 cm pikkused. Õied valged, asuvad eelmise aasta külgharude tippudel. Õitseb mai lõpp kuni juuni algus. Antud liigile kuulub 2 teisendit.

1) var. altaiensis - siberist pärit

2) var. croatica - euroopast pärit teisend. Nimetatakse ka omaette liigina kroaatia sinienelas.

* Sibiraea tianschanica - pärit siberist ja Eestis kindalsti pole olemas

3) Sibiraea angustata - pärit Hiinast. Eestis pole

4) Sibiraea glaberrima - pärit Hiinast. Eestis pole

5) Sibiraea tomentosa - pärit Hiinast. Niisked kivised kohad. Looduslik areaal mägedes 3500-4000 m merepinnast.

Pärgenelas (Stephanandra)

2010-01-19T06:00:00.000-08:00

Peeneoksalised lihtlehtedega heitlehised põõsad. Perekonnas on 5 liiki, mis pärinevad Ida-Aasiast.

Liigid:

* Lõhislehine pärgenelas (Stephanandra incisa) sün. (Step. flexuosa) - kuni 1-1,5 meetri kõrgune õrnade kaarjate looklevate okstega omapärane laiuv põõsas. Lehed rohelised kujult sarnased nt. magesõstra aga lehed sakilisemad. Sügisel lehed tumepruun-punased. Võrdlemisi külmakindel. Küllalt varjutaluv. Dekoratiivne. Antud liigi sordid on ´Crispa´, ´Bolonga´, Dart´s horizon´.

Antud liik jaguneb veel kolmeks:

1) Stephanandra incisa var. incisa

2) Stephanandra incisa var. macrophylla

3) Stephanandra incisa var. quadrifissa

* Tanaka pärgenelas (Stephanandra tanakae) - kuni 1-1,5 kõrgune kaaarjate võrsetega põõsas. lehed suuremad kui lõhislehelisel pärgenelal. Pärineb Jaapanist Honšu saarelt. Suhteliselt külmakindel (aga külmahellem kui lõhiseleheline pärgenelas)

Need esimesed 2 olemas Eestis.

* Stephanandra chinensis - Leviala Kagu ja Lõuna-Hiina 1000 - 1500 meetri kõrgusel merepinnast mägedes.

* Stephanandra gracilis

* Stephanandra nakatsuriparia - Viimaseid kolme pole Eestis kindlasti.

Ebaküdoonia (Chaenomeles)

2010-01-12T08:22:00.000-08:00

Ebaküdoonia (Chaenomeles) kuuluvad roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Põõsad soojemas kliimas kasvavad kuni 2,5 meetrit kõrged. Kuna põõsad pole täielikult külmakindlad siis Eestis on eelistatud madalakasvulised sordid ja liigid. Õiepungad, millest arenevad õied, on eelmise aasta võrsete peal ja võivad olla oranzpunased, punased, roosad ja valged. Esineb ka pooltäidis ja täidisõielisi sorte. Õied on dekoratiivsed. Vili tihe hapu ja rahvakeeles kutsutakse "Põhjamaa sidrun". Viljad sisaldavad happeid 3,8-7,2%, C-vitamiini 100 mg% ja suhkruid 1,7 -3,2%. Viljade C-vitamiini sisaldus tõuseb vastavalt sellele kui valmis vili on (nagu kibuvitsal).

Liigid: Looduslik areaal Hiinas ja Jaapanis
* Kataia ebaküdoonia (Chaenomeles cathayensis)
* Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) syn. (Chaenomeles maulei) - madal ebaküdoonia, näsaline ebaküdoonia
* Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) syn. (Chaenomeles langenaria)
* Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles * superba) - ka Värd-ebaküdoonia

Sordid ja aretised:
* ´Cido´ - aretatud lätis 1951 aasta
* var. alba - valgeõieline sort
* ´Crimson and Gold´ (Clarke, 1939) - laiuv kuni 1 meetri kõrgune tihe põõsas. Tumepunased lihtõied kuldkollaste tolmukatega.
... jne. Palju sorte ei oskagi öelda.

Liigid on päikeselembelised. Muld on vähenõudlik, kuid eelistab vettläbilaskvat liivsavimulda.

Huvitav info:
* Kunagi peeti ebaküdooniat Jaapani õunapuuks ja Jaapani pirnipuuks

Laiuv luudpõõsas (Cytisus decumbens)

2010-01-10T06:06:00.000-08:00

Antud taim kuulub liblikõieliste sugukonda koos näiteks herne, oaga ja läätspuuga (Caragana). Kuni 0,2 m kõrge mööda maad roomav põõsas. lehed kuni 2 cm pikad ümara tipiga. Õitseb mais-juunis. Õied kuldkollased. Pärit Lõuna-Euroopa mägedest ja on üks ilusamaid mägiliike. Peab maarjamaa kliimale hästi vastu. Kultuuris aastast 1775.

Muld peaks olema kergelt happeline ja vettläbilaskev. Hirved ja teised sellised loomad armastavad teda süüa.

Teistes keeldes laiuv luudpõõsas
Saksa keeles: Niederliegender Giessklee
Soome keeles: Suikerovihma
Rootsi keeles: Krypginst

Luudpõõsast on üks huvitav sort ´Palette´- kirjanduse andmetele talub -20 kraadi miinust ja liiga kuiv muld ei sobi. Ta on mul aias olemas.

Antud taimed on Lõuna-Eesti kuplite vahel hästi vastu pidanud koos Lüüdia leetpõõsaga (Genista lydia)

Ebatsuuga (Pseudotsuga)

2010-01-09T01:06:00.000-08:00

Kõrgete ja suurte okaspuude perekond, mis kasvavad Põhja-Ameerikas, Hiinas ja Jaapanis. Sarnane nulule aga erinevused on käbides, tüve värvuses ja okaste asetuses oksal. Liike kokku maailmas on 5-7 erinevate andmete alusel. Kitsamalt võttes raamatu "Dendroloogia" andmetel kuni 18.

Süstemaatika:
Põhja-Ameerika liigid
1) Hall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. caesia) - kasvukoht kaljumäestik. Eestis olemas haljasaladel.
2) Sinihall ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. glauca) - kasvukoht kaljumäestik. Eestis olemas haljasaladel.
3) Roheline ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii var. menziesii) - Vaikse ookeani kaldal. Tõenäoliselt sellepärast ei taha Eestis hästi kasvada.
4) Suureviljaline ebatsuuga (Pseudotsuga macrocarpa) - Suurima käbiga ebatsuuga.
5) Pseudotsuga lindleyana - Mehhikos kasvav ebatsuuga

Hiina ja Jaapani liigid
1) Jaapani ebatsuuga (Pseudotsuga japonica) - väiksema käbiga kui aamerika mandri ebatsuugad
2) Hiina ebatsuuga (Pseudotsuga sinensis) - jaguneb oma korda vähemalt 5 teisenidiks. Need on (var. sinensis, var. gaussenii, var. brevifolia, var. forrestii, var. wilsoniana). Areaal on mägedes 600-2800 m merepinnast).

Ajalugu:
* Ebatsuuga avastati aamerikas 1791 aastal.
* David Douglas tõi 1827 aastal esimesed ebatsuga taimed euroopasse.
* Botaanika kirjandusse jõudis 1838 aastal.
* Jaapani ebatsuugat kirjeldas Jaapani botaanik Homi Shirasawa 1895 aastal.

Puit:
Puidu tihedus on 530 kg/m3. Puit on vastupidav kriimustustele. Puit hästi töödeldav käsitsi kui masinatega. Puitu kasutatakse vesiehituses, paberi ja muusikariistade valmistamiseks, akende ja uste tegemiseks, laevaehituses, raudteel. Puuna on haljastuses ja Põhja-Ameerikas ka jõulupuuna. Käbid dekoratiivsed ja kasutusel floristikas.

Kasvutingimused:
Parimaks kasvukohaks ebatsuugale on värsed, sügavapõhjalised saviliivmullad. Kuivad liivmullad ei ole ebatsuugale kohased. varjutaluvuselt kuuse ja männi vahepealsed olud sobivamad. Ei talu kõrget põhjavett. Esimestel aastatel on aeglasekasvuline hiljem suhteliselt kiirekasvuline okaspuu.

Mage sõstar (Ribes alpinum)

2010-01-08T00:29:00.000-08:00

Kuni 1,5 m kõrgune peenikeste ja rohkesti hargnevate võrsetega põõsas. Viljad on söödavad aga maitse on vilets. Levinud on üle kogu Euroopa. On külmakindel ja küllalt varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Laseb hästi kärpida. paljundatakse seemnest ja vegetatiivselt (pistokstest). On hea looduslik meetaim. Mage sõstra on rahvapärased nimetused on taikenpuu, imalmarjad, neitsisõstar.

Sordid:
* ´Schmith´ - madalaks hekiks hea põõsas. On ka Eestis saadaval.
* ´Aureum´- kollaseleheline sort. Eestis vist pole. Vana sort. Pilt on küll kunstiline ja interneti avarustest leitud aga peaks ettekujutuse andma küll.
* ´Green Jeans´, ´Green Mound´, ´Europa´ - Euroopas olemas aga Eestis kindlasti mitte.
* ´Compacta´, ´Nana´, ´Pumila´ - infot vähe, võivad olla sünonüümid eelmistega.

Haljasalade ja parkide meetaimed

2010-01-06T23:24:00.000-08:00

See oli palju aega ennem inimese tulekust siia julma maailma. Mesilane on siin ilmas palju kauem olnud. Me maailm poleks pooltki nii rikkalik, kui poleks olemas mesilasi ja putukaid. Nüüd aga loen üles taimed, mis on mesinduse seisukohast olulisemad.

* Pappel, Haab - oluline õietolmutaim varakevadises ajas.
* Jalakas, Künnapuu - kevadine õietolmu- ja nektaritaim. Nektarit eritab vähe
* Vaher - hea meetaim (150-200 kg/ha). Kuna õitsemine langeb jahedale perioodile, see takistab täieliku vahtrakorjet.
* Remmelgas - hea meetaim (kuni 150 kg/ha), varakevadel ka oluline õietolmutaim.
* Tamm - õietolmutaim. Nektarit eritab vähe
* Leeder - kuna antud taime nektarieritus väike siis on vähetähtis taim mesinduse seisukohast
* Kukerpuu - hea meetaim ja mesilased külastavad neid suhteliselt hästi.
* Pihlakas - meeproduktiivsus kuni 40 kg/ha. Keskmine meetaim
* Viirpuu - andmed puuduvad aga mesilased külastavad õisi suheliselt meelsasti
* Hobukastan - meeproduktiivsus 20-25 kg/ha. Kuna nektar sisaldab 60% suhkrut siis on mesilastele raskesti kättesaadav
* Magesõstar - hea meetaim (50-90 kg/ha)
* Läätspuu - hea meetaim (100-125 kg/ha)
* Jaapani ebaküdoonia - meeproduktiivsus 250 kg/ha juures
* Kontpuu - head meetaimed, eriti Siberi kontpuu
* Enelad - meeproduktiivsus 30 kg/ha kandis ja mesilased külastavad õisi meelsasti
* Amuuri korgipuu - õitseb juuni II pool. Meeproduktiivsus 250 kg/ha.
* Läikiv tuhkpuu - meetaim 100-150 kg/ha
* Liguster - meeproduktiivsus 70-110 kg/ha
* Pärn - head meetaimed kuni üle 200 kg/ha. Sagedane vihm rikub meil saagikorje ära.
* Sarapuu - väga tähtis varakevadine õietolmutaim
* Lepp - varakevadine õietolmutaim
* Arukask - õietolmutaim

Hiibapuu (Thujopsis dolabrata)

2010-01-05T08:59:00.000-08:00

Hiibapuu kasvab Jaapani mägedes 400-2000 m kõrgusel üle merepinna niisketes ja jahedates orgudes. Euroopasse toodi 1853 aastal. Kodumaal kasvab keskmise kõrguse puuna. Euroopas aga peamiselt puukujulise põõsana. Kodumaal kasutatakse vähesel määral puidu saamiseks. Kuiva puidu erikaal 0,37-0,45. Hiibapuu on lähedane sugulane elupuule.

Võrsed laiad, lapikud. Okkad soomusjad, lamedad, pealt läikivad rohelised. All laiad sinaksvalged õhulõheribad.

Hiibapuu eelistab niiskemaid muldi ja suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju. Samuti tuleks valida tuulevaikne koht.

Levinuimad sordid:
1) ´Aurea´- kuldkollane lehestik. 1866 a. Olemas kollektsioonis
2) f. hondai - tihedam ja väiksemate soomustega algliigist
3) ´Nana´ - 0,6 m kõrge igihaljas kääbusvorm. 1861 a. Olemas kollektsioonis. Müüb nt. Tartu puukool
4) ´Variegata´ - valgekirjude laikudega okaspõõsas. 1859 a.

Hiibapuu teistes keeldes:
1) saksa keel: Hiba-Lebenbaum
2) ´türgi keel: Yalanci mazi

Teel Kanadasse OM-le

2010-01-03T23:20:00.001-08:00

Ei ole palju aega enam kui pilgud on pööratud Kanadasse, kus toimuvad Olümpiamängud. Aga sport hetkel pole oluline vaid see, mis puu on Kanada lipu peal. Selleks on vaher (mitte harilik vaher). Kanada rahvuspuu on Suhkruvaher (Acer saccharum). Ta kasvab 25 kõrguseks ja suuremad tüved on läbimõõduga kuni 1,5 m. Sellelt puult saadud mahla suhkrusisaldus võib olla kuni 7,5% (enamasti 2,5% juures). Kanada annab maailmale üle 2/3 vahtrasiirupi toodangust. Levikala on idapoolne ja keskosa Põhja-Ameerikast

Puu võib elada kuni 400 aastat vanaks. Kliimatsoon on -23 kuni -29 kraadi C alusel. Sügisel lehed kollakasoranzid kuni sarlakpunane. Puidu on keskmine tihedus on 750 kg/m3 . Puit on kõva ja löökikestev. Tõeline vääris ja mahlapuu.

Kuldsõstar (Ribes aureum)

2010-01-02T23:41:00.000-08:00

See põõsas on pärit Põhja-Ameerikast. Euroopa mandrile toodi 1806 aastal. USA andmetel jaguneb see liik kolmeks.
1) Ribes aureum var. aureum - levinud enamjaolt Lääne pool
2) Ribes aureum var. gracillium - levinud California osariigis (enamjaolt mere ääres)
3) Ribes aureum var. villosum - levinud kesk ja kirde-põhja osas
Arvata võib, et meil on levinud 1 ja 3 alaliik ja selle sordid.

Põõsas 2-3 meetrit kõrge, millel on püstised kaarduvad oksad. Lehed on 3-5 tömpjad lihtlehed, mis sügisel on kollased või punased. Õitseb mais. Õied kollased või oranzid tugevasti lõhnavad. Õied asuvad kobaras, mis on kuni 7 cm pikkused ja rippuvad. Põõsas külmakindel, valgusenõudlik ja mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse peamiselt ilupõõsana aga on aretatud sorte mis annavad korraliku saagi. Eestis on viimastest olemas ´Räpina 1´, ´Räpina 2´, ´Räpina 3´, ´Laila´. Parema saagi jaoks oleks vajalik 2 põõsast kõrvuti (tolmendamiseks)

Viljad on kollased kuni violettmustad kerajas ´Räpina3´ või ovaalsed ´Laila´. Viljad sisaldavad suhkrut, C-vitamiini ja A-vitamiini. Saak saab valmis Juulis-augustis.
Veel teemal Läti ja kuldsõstar:
Lätis Salaspilis botaanikaaias on kollektsioonis 12-13 sorti kuldsõstraid. Kirjanduse põhjal tuleks esile tõsta 3 sorti: ´Trijohgramovaja´ja ´Salut´ - peale nime ja mainimise ei tea ma neist rohkem. Sort ´Laila´ peaks küll juba tuttavam olema paljudele. Selle sordi aretas Mara Eglite ja saagikus on kuni 11 kg põõsalt.

Sammasõunapuud

2010-01-02T01:44:00.000-08:00

See oli möödunud suvel kui mu puukooli (Rebase talu puukooli) külastas üks aiandushuviline. Ma näitasin kaugemalt ühte tokki ja palusin ära arvata millega on tegu. See oli sammasõunapuu. See oli see sama puuke, mis kasvab 2-3 m kõrguseks ja pookida tugevakasvulisele alusele.

Sammasõunapuude alguseks peetakse 1964 aastat kui lätlane K. Lapins Kanadas leidis huvitava pungavarjatsiooni. Nüüd on üle maailma nende puude aretus tugevasti edasi arenenud. Arvestada ainult, et Lääne-Euroopa sordid ei pea Eestis hästi vastu. Seal on nad levinud baleriinõunapuu nime all. Eestis tuleb tuleb vaada Läti ja Venemaa poole, sest sealsed sordid peavad meil paremini vastu.Sortidest tasub eelistada sorte:
´Maipole´ (Parem kompott kui ´Dolgo´-l, pildil ´Maipole´ kompott)
´Arbat´ - Aretatud Moskavas. Sügissort, koristada septembri lõpus. tarbimisaeg oktoober-detsember. Vili keskmine u. 100 g, punasetriibuline, hapukasmagus. Kärntõvekindel.
´Ilma´ja ´BC 25-20´ - head talveõunad

Venemaal on tuntud sordid ´Arbat´, ´Dialog´, ´Ostankino´, ´President. Lätis on aretised, mis võiks kunagi siin ka olla (vähemalt parimad): ´KV -29´, ´KV-19´ + teised KV aretised ja mõned D algusega aretised: ´D 3-94-2´, ´D 7-94-20´.

Lõpetuseks see puuke sobib väikessse aeda õunapuuks, konteinertaimena terassile (arvatavasti peab talveks ettevalmistama) või siis hekina rivis istutatult teatud vahedega.

Salix cinerea ´Tricolor´ - huvitav paju

2010-01-01T11:05:00.000-08:00

Salix cinerea `Tricolor` - tuhkur paju `Tricolor` lehed rohelise-valge-roosakirjud. Noored ja 2 aastased võrsed on hallid. täiesti külmakindel. Tsooni 4 taim. Sobivad hästi vesised pinnad. Looduslik elupaik on rabad ja sood. Urvad 2-4 cm pikkused. Nagu paljud pajud on ka tema tähtis meetaim kevadel. Nagu paljud pajud on ka sel liigil rohkesti hübriide teiste pajudega. Antud sort on pärit saksamaalt umbes 1778 aastast.

Müntide test

2009-12-22T08:37:00.001-08:00

Sain mõned päevad tagasi müntide testitulemused kätte.

Esmalt mündid, mis on mu kollektsioonis:
Mentha * gracilis ´Crispa´ - väärismünt ´Crispa´
Mentha * gracilis ´Variegata´ - väärismünt ´Variegata´
Mentha schmitiana ´Red´
Mentha ´Blue Palsam´
Mentha ´Ginger Mint´
Mentha ´Lemon´
Mentha ´Lime´ .
Mentha ´Micham´ - Münt ´Micham
Menth ´Black beauty´
Mentha ´Asian´
Mentha ´taschkentin`
Mentha ´Golden Mint´
mentha ´Chocomint´
Mentha piperita – piparmünt
Mentha sp. – villane münt
Mentha longifolia ´Variegata´

Siin on tabel lõhna ja maitseomadustega. Ainult maitseomadustega ei tasu 100% tõeks võtta.

Ja lõpuks fakte piparmündi kohta.
1.Münt on väga värske ja puhta maitsega. Eestis tuntakse eeskätt piparmünti, mis on parim värskena. Sobib lamba- ja ulukilihaga. Üldjuhul ei kasutata koos teiste ürtidega. Valuvaigistava ja põletikuvastase toimega.
2. Münt sisaldab magneesiumi, C- ja A-vitamiini.
3.Piparmünt ladina keeles Mentha piperita pärineb Inglismaalt.
4. Ravimtaimeks teevad piparmündi tema eeterlikud õlid, millest 40-70% moodustab mentool ja 10-25% mentoon. Kõige rohkem eeterlikke õlisid on õites (6%) ja lehtedes (3%). Lehtedes on veel triterpeene, betaiini, flavonoide, karotiini ja parkaineid, mis kõik kokku annavad taime raviomadused.
5. Kodumaaks peetakse Hiinat
6. Sugukond: Huulõielised, Labiatae
7. Piparmündi päritolu on siiani jäänud saladuseks, kuid ta on teada juba kaua. Kuivatatud oksi on leitud 1. a.t. Egiptuse püramiididest.

NB! tabelist välja lugeda nii: väiksem arv näitab paremat paremat tulemust. Antud tabel on kokku pandud 7 inimese testimise poolt.

Söödav kuslapuu (Lonicera edulis)

2009-12-18T11:09:00.000-08:00

Söödava kuslapuu (Lonicera edulis) marjad avavad marjahooaja. Nad on esimesd, mida 2-1 nädalat enne maasikat maiustada saab. Juba 1909.a. soovitas Mitshurin neid aias kasvatada. On leidnud, et marjad avaldavad positiivset mõju inimese bioväljale. Rahvameditsiinis kasutatakse marju kusepõie haiguste, maksakahjustuste ja kehvveresuse raviks. Lehtedest ja õitest keedetud teega kuristatakse haiget kurku ja ravitakse nahahaigusi. Noortest võrsetest valmistatud teega võib loputada juukseid (pidi aitama juuste väljalangemise vastu) .
Looduses kasvab söödav kuslapuu Kaug-Idas, Kamtshatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel. Armastab kasvada jõgede kallastel ja soode servades (seega lemmikkohad on suhteliselt niisked). Alustab õitsemist aprillis, paremaks viljastamiseks peaks aias olema 2..3 põõsast erinevast sordist. Marjad meenutavad pisut sinikaid (mustikaid) - rohkem või vähem pikergused tumesinised vahakirmega kaetud marjad. Maitse on omapärane, meeldiv.
Kasvukoht võiks olla päikseline, mitte kuiva ning liivase pinnasega. Muld peaks olema kergelt happeline kuni neutraalne. Söödav kuslapuu aeglase kasvuga, täiesti külmakindel, õiepungad taluvad kuni - 8 C. Pealegi õitseb kuslapuu kuni kuu aega, selle tõttu saak ei hävine öökülmade tõttu kunagi täielikult. Noori põõsaid lastakse esimesed 5...7 a rahulikult kasvada. Neid ei kärbita ega harvendata. Marju kannab eelmise aasta juurdekasvudel. Alates 7..8-st aastast tuleb põõsast igal aastal vanu oksi välja lõigata. Soovitatakse sügist põõsa lõikukst. Põõsaste vahekaugus üksteisest peaks olema 1,5 m ja ridade vahel peaks olema 2,5 m. Valminud marjad kipuvad pudenema. Korjatud marjad seisavad vaid 1...3 päeva. Marju kasutatakse külmetatult, kuivatatult ja mahla (kahjuks kogus siiski väike). Mahlaga saab värvida zheleesid, veine, limonaade.

Polllis on katsetuses üle 40 sordi ja aretise. Siiski meie muutlik ilm teeb liiga, kuna mõnel soojal talvel on hakanud õitsema.

Dendropark

2009-12-10T12:55:00.000-08:00

Siia tuleb kunagi dendropark. Praegu on see metsamaa all aga tulevikus on mõttes muuta see pargiks. Pindla on 1,2-1,5 ha kandis, mis on mul mõttes haruldaste liikidega taimestada. Aga nüüd pildid.

Seda kohta kutsun ma kahe mäe vahel. See auk on muide vana kolhoosi aegne siloauk.

Siin on siis tee, mis viib sireliaiani, mis asub ees kaugemal põllu peal.

Puhastatud metsatee

Kui veel laiemalt puhastada lisaks saab varsti istutada taimi.

See on muide Jaapani krüptomeeria taim. Loodan, et mõni taim 15 peab ka vastu ja tulevikus on võimalik külastajatele näidata.

Kuidas sai käidud Tallinna Botaanikaaias ... 04.12.2009

2009-12-06T10:37:00.000-08:00

Sai käidud mõned päevad tagasi Eesti Dendroloogia Seltsi koosolekule aga enamus aega läks küll ära avamaa kollektsioonides. Tänud veel Liina Timmermannile ja ta mehele, et andsid võimaluse näha ka muud kui Lõuna-Eestit. Veel oli kaasas Kaie Ein Järvselja taimla juhataja. Aga nüüd pildid.

Metsviinapuu ´Star Shower´

2009-11-19T22:52:00.000-08:00

See on üks huvitav taim. Nagu metsviinapuu ikka aga lehed on kirjud. Mujal lisaks antud sordinimele liigub ka ´Monham´ nime all. Viimasel ajal on antud sort ka EESTIS liikuma hakanud.

Verev sõstar, mis kirjude lehtedega ja punase õiega

2009-11-19T08:31:00.000-08:00

Siin on siis üleval pildid, mis võiks paljudsid huvitada. Vereva sõstra (Ribes sanguineum) ´Scarlet variegata´ - on üks ja huvitav taim. On karta, et paljudes kohtades eestis ei pea vastu aga on väga huvitav. Siin on siis pildid selle taime kohta. Antud taim kasvab Rebase talu puukooli dendroaias valgamaal.

Lisaks infot selle taime kohta. Taim pärineb Põhja-Ameeriast Kuna pole külmakindel siis ei tasu istutada tuulisesse külma kohta. Antud liigil on olemas ka punasemate ja ka valgete õitega sorte. samuti Lehevärvid võivad olla rohelised, siis kirjud ja kollased. Eesti denroloogid peavad verevat sõstard külmahellaks aga ma usun kohtades kus on lund peab ka see liik ka paremini vastu. Taimehulludele peaks see taim sobima.

Meenutus denroloogia seltsi suvepäevast 2009 aastal augustis

2009-11-18T08:41:00.000-08:00

See pilt on tehtud Ira Meistri aias. Pildil kaks vasakpoolset inimest on Liina Timmermann ja tema kõrval Liina oja, siis näitab Ira oma taimi ja vaatavad teised huvilised

See pilt on tehtud Sangaste pargis. Kõige parempoolsem on hr. Kasesalu, siis edasi on Alvar Peterson RMK Tartu puukoolist, teisel pool rohelise T-särgiga Aino Aaspõllu.

Siin on siis meie pesa ööbimiskoht - Nuustaku puhkemajad Väikese munamäe jalamil.

See on üks kuusk - üks suur kuusk. Kui ma nüüd ei eksi siis oli kõrgus mis mõõdeti üle 33 m ja tüveümbermõõt oli minu arust väga suur.

Siin maitseb Kaie Ein mustikaid ´Rebase talus (Vasakul pool)

Sellel pildil näitan kuidas paljundan pookimise teel. Pildil on paremalt Kaie ein, siis mina, Väino Talv ja viljapuude alal kuru Jaan Kivistik isiklikult.

Esiplaanil on pildil heino kiik - enamusele on ta kirjanik aga dendroloogidele auväärne härra denroloogia maailmas

Kohal oli ka usun paljudele teada Andres Vaasa

Siin on üks huvitav vaatepilt - Pildil on Jaak Eensalu, kes kasvatab avamaal Arula kandis viinapuu istandik. Kõik olid natuke üllatunud, et nii on ka võimalik

Enda tänud Eesti Dendroloogia seltsile, et oli võimalik korrladada "suvepäevad 2009" valgamaal

2009-08-10T07:56:00.000-07:00

6-8 augustil toimusid dendropäevad valgamaal. Siin suured tänud Aino Aaspõllule, Alvar Petersnile, Andres Vaasale, Munamäe puhkemajadele, Marguse puhkekeskusele, Silva pubile (viimastele hea toidu pakkumise eest. Sai külastatud tehvandi 90m Hüppetorni, Jaak Eensalu viinapuu istandiku, Rebase talu dendoaeda, mõõtetud sai üle Tsuura kuusk (kahe haruline kuusk ühe haru ümbermõõt oli umbes 290 ja teine 280 umbes. Kõrguseks mõõteti 36 meetrit, läbimõõt juurepealt üle 4 meetri). Teise päeva hommikul kohtusime Sangaste pargis kus nägime nn. umbes 15 m kõrgust kalopaanaksit, jalutasime kuradipuu võsas ja nägime metsistunud haberoodset vahtra võsa. Sangaste tolm taldalt pühitud liikusime edasi Keeni mõisa juurde kus lisaks mõisale külastasime veel edna Kõivu aeda. Edasi liikusime Harimäele, kus paljud nautisid vaadet üle maastiku. Sealt edasi Käärikule, kus nägime ilusaid frasri nulgusi ja suurt pikka ja sihvakat hiina papplit. Käärikult edasi vaatasime kuidas kasvavad korgitammed, mis tegelikult on korgipuud. Sealt edasi käisime Bergi jälgedes valgepööki vaatamas. Õhtul toimus ööbimiskohas viktoriin piknikuga. Viimane päev algas Ira Meistri aias kus ta jutustas oma taimedest ja nende saamise ajaloost. Need inimesed kes veel jäid peale selle tutvusid Otepää Kirikuga jalutatud sai Otepää linnamäele pühasse paika. Sealt edasi seitsmekesi Pühajärvele ... uudistama mida huvitavat seal vaadata oli. .... Need olid rasked päevad mulle kui organiseerijale aga andsid palju tunnustust, et nii et nüüd kui aega ... laiendan oma kollektsiooni edasi. Eks tulevikus panen ka mõned pildid mälestuseks.

See loodus Lõuna-Eestis

2009-02-05T08:53:00.000-08:00

Pilt on tehtud looduses oma kodu lähedal. Pilt on tehtud eelmise aasta detsembris (kui ma ei eksi).

Igihaljas Virgiinia kikkapõõsas (Paxistima canbyi)

2009-01-04T07:49:00.000-08:00

See on üks tore madal põõsas. Sain selle ise Järvseljalt ja on jube lihtne ise paljundada. Panin tähele sel aastal võib anda mõõdukalt juurevõsu. On selline nahkjate lehtedega talvel natuke pronksja tooniga igihaljas lehtpõõsas. Kõrgus võib olla mitte rohkem kui 40-50 cm. Pigem laiuv põõsas. On meil nagu ka Põhja-Aamerika idapoolsemas osas põhja pool võiks öelda täiesti külmakindel kuna Lõuna-Eestis vähemalt on lund mis kaitseb taimi külma eest. Saab kõige paremini paljundada pistoksast ja haljaspistikust. Võtab sama hästi juuri alla nagu Alberti kuslapuu (Lonicera albertii) või kui must sõstar (Ribes nigrum). Kulub see taim (Celastraceae) sugukonda. Näiteks kuulub sama sugukonda ka meil ronitaimest Tselaster. Õied on pisikesed roosakad ja mitte silmapaistvad. Muide inglise keeles on tal uhke nimi "Mountain Lover" - nn. Mäe armastaja. Kas pole mitte armas.

vesivõsud

2008-12-26T01:12:00.000-08:00

kevade tulekuks midagi vesivõsude lõikusest õunapuudest jne... Alustuseks on vesivõsi nagu esimesel pildil. Pildid on pärit muide 1940 aasta ajakirjast "Aed" Aprilli nunbrist. Juba siis teati kuidas ja mis teha - nii et see mis praegu tundub trendikas toimub see on toimunud süsteemselt juba siis. Siin lõik ühest lausest selles loos "Puudel, mis tugeva ja õige väetamise tagajärjel hästi ja ühtlaselt arenenud, peab kõrvaldama tugevad ülespoole kasvavad vesivõsud, kuna need on kasutud". Jätkan lõikude kaupa tekstiga selles loos. "Vesivõsusid võib kasutada ka puude täieliku võra moodustamiseks. Vseivõsudest sobivad kõige paremini keskmise tugevusega ja okste külgedelt ajanud vesivõsud, sest neil on kõige suurem kalduvus õiepungade moodustamiseks. Liiga tugevad ja okste ülemistest pindadest ajanud ning kõige nõrgemad vesivõsud tuleb kõrvaldada." Mis siis antud piltidel on ükspilt on vesivõsu nagu kasvanud on, teisel 1 kord tagasi lõigatud vesivõsu ja kolmandal teine kord lõigatud vesivõsu. Tõesti hariv artikkel isegi sellele kes oskab lõigta õunapuid.

roomava sõstra pungad

2008-12-23T09:42:00.000-08:00

jalutasin täna aias ja leidsin huvitava avastuse... Pole ennem tähele pannud, et roomava sõstra õiegemi näärmelise sõstra (Ribes glandulosum) pungad on punased. Tavailiselt on ju sõstardel ikka rohelised. Väga huvitav.... Õpid seni kuni. Aga eks see olegi elu moto. Antud taime sai mõni aasta tagasi kollektsiooni Järvseljalt.

On aeg meenutada oma aeda milline oli see 2008aasta suvel

2008-12-21T08:41:00.000-08:00

siin on pilt põhikollektsionist - loodan et meeldis. Ees paku juures on kuuse sort ´Inversa´. Vasakpoolsel multšialal on mõned põõsasmarana sordid nt. `Greace darling´, ´Kobold´, ´Hopleyś orange´, ´Red ace´, ´Mc kay´s Wite´, ´Moonlight´ jne... Lisaks veel jaapani enelas ´Dacota Goldcharm´. Sõrestikul on kaugemal mis paistab ronivad elulõngad. Seal kandis on ka tulbipeenar. See on väike osa minu aiast

õige talv on saabunud

2008-12-16T08:32:00.000-08:00

Tulekul on jõulud. Talv on tore. Taimed on lume all ja igatsevad kevade tulekut. Loodus puhkab rahulikult lume all. Kadakad lume all kumavad välja. Iluõunapuu ´Professor august vaga´ hoiab veel puu küljes marjasuuruseid õunvilju. Ütlen ausalt on õige aeg võtta fotoaparaat ja ainult pildistada. Aiataga hüppavad jänesed ... tore vaadata neid jälgi.

Loodus on ilus praegu ja igal aastaajal.

Minu lemmikud Põõsasmaranad

2008-12-11T05:40:00.000-08:00

Neid on mul kollektsioonis hetkel u. 45 erinevat sorti ja loodadan juurde saada.
Valgetest on lemmik kindlati `Mount everest´

tere tulemast mu blogisse

2008-12-11T05:29:00.000-08:00

See blogi on seotud aianduse ja selle propageerimisega. Loodan et leiate siit huvitavat lugemiseks.